Malcolm Knowles´i (1913 - 1997) peetakse täiskasvanu hariduse juhtfiguuriks, kes eristas täiskasvanute ja laste õppimisviisi, kuid nentis, et teatud olukordades kehtivad ka täiskasvanute puhul mõningad pedagoogilised seisukohad ning laste puhul mõningad täiskasvanu õpetamise seisukohad.

Knowles tõi välja kuus peamist eeldust, mis eristavad täiskasvanute õpetamist laste õpetamisest ehk mis eristab andragoogikat pedagoogikast. Need on:

• muutus mina- pildis, kuna täiskasvanutel on suurem vajadus ennast ise juhtida;
• kogemus, kuna täiskasvanud on ammutanud tohutu kogemuste tagavara, millest saab äärmiselt rikkalik õpiallikas;
• õpivalmidus, kuna täiskasvanud tahavad õppida lahendama probleeme, millega nad kokku puutuvad ja mida nad peavad enda jaoks oluliseks;
• orienteeritus õppimisele, kuna täiskasvanud on enam orienteeritud probleemide lahendamisele, siis on nad vähem ainekesksed;
• õpimotivatsioon,on täiskasvanud õppijatel enamasti sisemine - eneseaustus, enesekindlus, soov ennast realiseerida, saavutada tunnustust. Välise motivatsioonina domineerib eelkõige soov saada paremat töökohta, rohkem palka jne.
• vajadus teada, täiskasvanud teavad milleks nad õpivad ja mis juhtub siis kui nad ei omanda uusi teadmiseid.

Knowles pani erakordselt suurt rõhku õppija "minale". Andragoogika keskendubki ennast suunavale õppijale ning rõhutab "mina" kohta õpiprotsessis. Samuti toob ta esile õpilepingute tegemise, mis on aktuaalne nii täiskasvanute kui ka laste õppimisprotsessis. Õpileping sõlmitakse õpilase ja õpetaja vahel ning õpilane kohustub sellega tegema ära teatud tööd teatud kindlaks kuupäevaks. Knowlwa märkis, et sellise meetodiga ergutatakse õppija iseseisvust ning enesejuhtimist.