Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise.

Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse.

Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi katsetama tohutul hulgal sobimatuid ja ebaolulisi variante, leidmaks lõpuks need, mis pälvivad teiste heakskiitu. Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale.

Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Seega jätavad inimesed uusi käitumisviise meelde/õpivad igasuguse välise tasustamiseta (Skinner - õppimise efektiivsus sõltub tasustamisega). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki. Seega on laual, võrreldes tavalise õhtusöögiga, tunduvalt rohkem nõusid ning erinevaid söögiriistu. Inimene, kes puutub esmakordselt kokku mitmekordse õhtusöögiga, püüab hoolega jälgida, milliseid söögiriistu ja millises järjekorras kasutavad temast pädevamad lauanaabrid - ehk tegeleb lauanaabrite imiteerimisega saades vahetut käitumisteavet sotsiaalsest keskkonnast.

Paljudel juhtudel ei kasuta inimesed sotsiaalsest keskkonnast õpitud vahetult pärast teabe saamist, vaid kunagi hiljem kui tekib sobiv moment. Näiteks viie aastane Sirje mängis liivakastis koogivormidega. Otse tema kõrval mängis Mati, kes oli oma tegevusega niivõrd süvenenud, ja ei märganud, kuidas ta korraga Sirje vormitud koogi ära lõhkus. Tüdruk sai pahaseks ja ütles ärritunult "Vaata, mis sa nüüd tegid!" Matile paistis tüdruku ärritus nalja tegevat ja lõhkus meelega veel ühe liivakoogi. Sellepeale karjus Sirje "Sa oled igavene kaabakas!". Sirje ema, kes oli ligiduses, nõudid, kust tüdruk sellised sõnad õppinud oli. Sirje vastas selle peale, et tädi Mare ütleb alati nii, kui ta kellegi peale vihaseks saab.

Viimase näite põhjal saab öelda, et sotsiaalse õppimise vahendusel ei õpita ainult ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumist ning võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle (vt. Mõtisklused ja küsimused - Koolivägivald). Seega peavad kõik täiskasvanud ja eelkõige õpetajad olema väga tähelepanelikud, kuidas nad käituvad ning reageerivad erinevatele sündmustele.

Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Albert Bandura

Allpool on toodud punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini:

• uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest;
• nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord;
• uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta;
• uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli).