Muhamed ei andnud selgitusi, kuidas valida pärast tema surma uut kogukonna juhti ehk kaliifi. Varsti pärast Muhamedi surma tekkiski tema pooldajate seas lõhe Muhamedi järglaste valikute suhtes. Suurem moslemite grupp valis juhiks Muhamedi lähima järgija Abu Bakar´i. Teine osa moslemitest pidas õigeks valida kaliifiks Muhamedi väimees Ali. Abu Bakar toetajaid said nimeks sunniidid ning Ali toetajad šiiidid. Kaks usulahku on pidevalt omavahel võistelnud, et kumb kannab edasi tõeliseid islami traditsioone (Bennett 2001)

Sunniidid

Moslemite hulgas moodustavad sunniidid suurema enamuse umbes 90% (v.a. Iraan ja Iraak). Sunniitide eneste seas on neli koolkonda: hanadiidif, hanbaliidid, malikiidid, šafiidid. Suuremalt jaolt on need koolkonnad ühel meelel. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:72) Põhilised erinevused on selles, kui palju ükski koolkond kasutab ühtemeelt ja mõistust lisaks Koraanile. Igaüks saab ise valida millisesse koolkonda ta tahab kuuluda, kuid üldjuhul valitakse see koolkond, kuhu kuulus nende isa. (Wilkinson,P. 2009:144)

Sunniidid peavad end õigeuskliku islami esindajateks, kuna nad järgivad Koraani kõrval ka sunnat. Hilisemaid ilmutusi nad jumalikuks ei tunnista. Imaam, kes on koguduse usujuht ja kelle positsiooni ja tiitlit pärandatakse põlvest põlve, ei oma sunniitide seas suurt rolli.

Siiidid

Siiidid tunnistavad Muhamedi õigusjärglaseks Ali´d, sest Muhamed kutsus enne oma surma Ali enda juurde ja kinnitas ta järgmiseks juhiks. Siiidide juhid on päritava võimuga imaamid ja nende päritolu ulatub välja Muhamedini. Nad usuvad, et imaamid on rüvetamatud ja kannavad endas Muhamedi valgust. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:74)

Siiidid on seisukohal, et ilmutused ei toimunud ainult Muhamedi ajal, vaid need võivad toimuda ka hiljem. Koguduse juht imaam ei ole nende jaoks ainult palvuse juhataja, vaid usuline autoriteet ja uut ilmutust toov õpetaja. Siidide hulgas on tekkinud samuti alamlahud. (Mauranen 1990:122)