Islam

Islam on monoteistlik usund, mis tekkis Araabia poolsaarel Meka linnas umbes 610 aastal pKr. Seega on islam maailmareligioonidest noorim, kuid asub pooldajate arvu poolest ristiusu järel teisel kohal. Islam, nii nagu judaism ei ole lihtsalt usk, vaid see hõlmab kogu kultuuri ja sotsiaalset elu. (Mauranen 1990:110) Islam tähendab jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ning islamiusuline, keda kutsutakse moslemiks, on selle saavutanud. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:68)

Islami rajajaks on Muhammad ibn Àbd Allah ehk Muhamed, kes sündis Mekas 570a.pKr. Ta jäi varakult orvuks ning teda asus kasvatama üks beduiinipere. Täiskasvanuks saades töötas ta oma onu juures kaameliajajana. Hiljem asus ta teenistusse Khadidža nimelise naise juurde, kellega ta ka abiellus.(Mauranen 1990:110)

Muhamedile meeldis üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste pühakirja Koraani salme, mis kestis kokku 22 aastat. Samal ajal hakkas Muhamed ka jutlusi pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse, religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on araabia keeles Allah).(Hattstein,M 2007:94) Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on keerukad mustrid ja kalligraafia.

Muhamed sai endale palju järgijaid keda hakati kutsuma moslemiteks. Oli ka neid, kes jätkasid muistsete jumalate austamist ja ei soovinud Koraani käskude järgi elada. Nad tundsid end ohustatuna ning hakkasid Muhamedi järglasi taga kiusama. Selle tulemusena siirdus Muhamed koos järglastega 622 aastal pKr. Medinasse. Siirdumist Medinasse peeti niivõrd otsustavaks pöördepunktiks, et see valiti islami ajaarvamise alguseks.

Medinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas mošeesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.(Mauranen 1990:111) Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist.

Muhameedlaste püha raamat Koraan, mille vastu näidatakse ülimat austust käsitledes ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks.(Partridge,C.2006:368-371)

Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi.(Partridge,C.2006:369-370) Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid (Mauranen 1990:113). Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (Wilkinson,P. 2009:132)

Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest hoolimata süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et nad on rikkunud varasemaid ilmutusi, muutnud tekste ning tegelenud väärtõlgendamisega (Partridge,C.2006:371).

Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu.

Kolmas islami alustalasid on Šariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Šariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Šariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Šariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil on suur autoriteet. (Mauranen 1990:123)

Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt. (Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:80)

Järgmises videolõigus on näha moslemite ajalugu ning palverännakut Mekasse