Vello Salo, kes on Birgitiinide kloostri vaimulik, pidades kultuurikonverentsil avakõnet ütles " Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Kultuur on religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Kultuur ei ole religioon!" või koguni: "Religioon on kultuuri vaenlane!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu tõeliselt on - kellel on õigus? Vastus oleneb sellest, missuguse definitsiooni me anname sõnadele kultuur ja religioon." (Salo 21.02.2003)

Venemaa tugevamaid filosoofe Nikolai Berdjajev kirjutab, et «Kultuur on seotud kultusega, ta pärineb religioossest kultusest, ta on kultuse diferentseerumise tulemus, selle sisu avardamine eri suundades.

Filosoofiline mõte, teaduslik tunnetus, arhitektuur, maalikunst, skulptuur, muusika, poeesia, moraal — kõik see sisaldub orgaanilises terviklikkuses kiriklikus kultuses ... Vanim kultuuridest, egiptuse kultuur, sai alguse templist ja selle esimesed loojad olid preestrid. Kultuur on seotud esivanemate kultusega, pärimuste ja traditsioonidega".(Šapošnikova, L.V. 16.06.2011)

Kultuur on alati religioosne. Religioossus on inimese mõtlemise, tema hinge ja südame looduslik omadus.

Just see looduslikkus viib mõtte sellele, et kultuur on vaimu iseorganiseeruv süsteem. Kultuur on süsteem, milles selgelt väljendub energiavahetus ja kui seda ei toimu, kultuur hukkub, sest lõppkokkuvõttes kultuur — see ongi vaimu energeetika. (Šapošnikova, L.V. 16.06.2011)

Samuti toob välja Eesti keeleteadlane Fanny de Sivers, et religioon ja selle ajalugu moodustavad lahutamatu osa kultuurist (Fanny de Sivers 16.06.2011).

Tuginedes Gallupi uuringule, mis hõlmas usu tähtsust igapäevategevustele, on eestlased ühed vähem usklikud inimesed maailmas ning seega on meie tänapäeva kultuuri seotus religiooniga võrdlemisi nõrk. Reisides aga teistesse riikidesse, kus religioon "mängib" tähtsat rolli igapäevatoimetustes ning maailma tunnetamises, peame olema teadlikud, et mitte hätta sattuda ning piinlikust tunda, erinevatest usunditest ning usundipõhisest käitumisest. Me ei tohi kellegi religiooni halvustada vaid peame austama iga inimese valikuid usundimaastikul. Usuvabaduse regulatsioon on ära toodud ka ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonis.

Artikkel 18.

Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust oma usku või veendumusi muuta, samuti vabadust vabalt kuulutada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt õpetuse, jumalateenistuse ja religioossete ning rituaalsete kombetalituste kaudu.

Artikkel 19.

Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata.