Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:15). Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldajate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismist, siis on ta väga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist ehk Judaismi pühakirjast, näiteks maailma loomine, pattu langemine jne.

 

Nimetus "kristlus" tuleb kreeka keelsest sõnast christos - Jumala poolt salvitud valitseja. Kristlased usuvad, et Palestiinas sündinud Jeesus oligi Kristus.(Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:44) Seega on kristlased Jeesuse Kristuse õpetuse järgijad. Nad peavad Jeesust Jumala Pojaks, kes toob lunastuse ja igavese elu neile, kes kahetsevad pattu ja usuvad temasse, samas ise surres ristil inimsoo pattude heastamiseks.(Wilkinson,P. 2009:85).

 

Jeesuse kui ajaloolise isiku olemasolu üle üldiselt ei vaielda, küll aga on leidnud vaidlustamist tema jumalik olemus. (Hattstein,M 2007:76)

 

Jeesus sündis Petlemmas Maarjale ja Joosepile ajal, kui toimus rahvaloendus ning enda kirjapanemiseks olidki Maarja ja Joosep selle pika rännaku ette võtnud. Jeesuse lapsepõlve tegemiste kohta meil andmed puuduvad. Jeesuse tegevus on fikseeritud alles siis, kui ta oli 12 aastane ning jäi üksinda Jeruusalemma õpetajate juurde neid küsitlema ja kuulama. Põhitähelepanu on pööratud Jeesuse tegevusele kui ta oli umbes 30 aastane ning alustas rändamist ja õpetamist. Ta rääkis, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seaduseid, mis on kirjas Piibli Vanas Testamendis. Alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele.

 

Jeesus kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal. Neid tuntakse kaheteistkümne apostlina. Rännata, haigeid tervendada ja tihti tänutäheks korraldatud pidustustel osaleda ja omale hulgaliselt pooldajaid koguda, sai ta umbes kolm aastat. Rooma võimudele Jeesuse tegevus ei meeldinud ning nad hakkasid kahtlustama, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Ööl, enne vahistamist, kutsus Jeesus kokku oma lähedased sõbrad õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks.(Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:44-45)

 

Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngriga Juudas Iskariotiga, et Jeesus vangistatakse ning tuuakse kohtu ette. Tegelikult ei leitud põhjust Jeesuse risti löömiseks, kuid seda nõudis rahvad ning kohus, eesotsas Pontius Pilatusega, andis rahva nõudmisele järele - ta mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi, mis oli Rooma riigis sellel hetkel tavaline kurjategijate hukkamise viis.

 

Jeesus maeti hauda, mis suleti kiviga. Kolmandal päeval tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et haud oli tühi. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et Jeesus on surnuist üles tõusnud Jumala väe abiga. Nad jõudsid järeldusele ning hakkasid teistele kuulutama, et Jeesus on messias, universumi valitseja ja kõik kes lasevad ennast ristida, päästetakse nende pattudest. (Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:44-45)

 

Kristlusel on tänapäeval palju harusid. Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli võivad kristluse vormid üksteisest erineda nii, et raske on neis ära tunda ühte usundit, kuid peaaegu kõik ususuunad on üksmeelel Kristuse kesksel õpetusel. (Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:44)

 

Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole siiani leitud, küll aga hulgaliselt koopiaid. Uue testament oli kirjutatud Kreeka keeles. Sedamööda, kuidas käsikirjade arv kasvas, suurenes ka juhuslike või kavatsuslike vigade ja muudatuste arv käsikirjades. Autentsuse huvides küll käsikirju võrreldi, kuid vigu tekkis ja ka levis sellest hoolimata. Praktilisest seisukohast võib kinnitada, et 99% Uue Testamendi tekstidest on väga suure tõenäosusega autentsed originaaliga, vaidlus ülejäänud protsendi ulatuses aga ei puuduta sisu oluliselt. Need on kas ilmsed kirjavead või ebaolulised variatsioonid grammatikas või sõnastuses.(Piiblikooli...18.09.2011) Praeguse kuju sai Uus Testament 380. aastaks.

 

Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist mis, kus jutustatakse lugusid Jeesuse elust ja tema tööst. Evangeeliumitele järgneb 21. apostlite kirja, kus on räägitakse jüngrite elust. Uus Testament lõpeb Johannese ilmutustega, kus Jeesus saavutab võidu kurjuse üle. (Wilkinson,P. 2009:92). Apostel on kristluse kuulutajad ning evangeelium on rõõmusõnum.