Budism tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ehk maailma tekkimist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimuse vastus lahtiseks. (Hiob.A.2011:80)

 

Budism on saanud oma nime Siddharta Gautama´le omistatud tiitli järgi Buddha. Buddha on tarkuse ja valgustaja ürgne vorm, mis ilmutab end maailma eri aegadel ja eri isikute kujul. Siddharta elas Indias umbes aastatel 563-483 e.Kr., kuid tema eluaastate üle käib vaidlus.

 

Budism on läänes kasutamisele võetud termin, et tähistada usundit, mida selle järgijad nimetavad enamasti dharmaks. Dharma tähendab nii õpetust kui ka asjade olemust.(Partridge,C.2006:188) Algselt ei pööratud õpetuses tähelepanu Buddhale vaid eelkõige õpetuse sisule - iseenda jõul ja jumala abita valgustatuse saavutamine, sisemise tasakaalu saavutamine ja iseenda minast loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi.

 

Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. (Wilkinson,P. 2009:183) Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad almuseid, toovad ohvriande pühamutesse, templitesse ning kloostritesse.

 

Kes oli Buddha?

Buddha pärines suursugusest India perekonnast. Tema isa oli vürstiriigi valitseja. Buddha ema suri seitse päeva pärast sünnitamist ning poega hakkas kasvatama isa ja ema õde.(Hattstein,M 2007:25)

 

Kui Siddharta oli laps, ennustas üks braahman, et täiskasvanuna saab Siddhartast virgunud tark, kes aitab teistel ületada kannatusi. Sel ajal tähendas see rändava kerjuseks saamist. Loomulikult ei soovinud isa, et ta poeg selliseks saab ning külvas teda üle luksusega ning hoidis palees kinni.

 

Täiskasvanuks saades õnnestus Siddhartal teha väljapoole paleed neli jalutuskäiku. Jalutuskäikudel nägi ta rauka, haiget, matuserongkäiku ning askeeti. Kuna tema enda elu oli vaba hädadest ja kannatustest (haigused, vanadus, surm), jättis jalutuskäikudel nähtu temasse sügava tunde, mille tulemusena ta tegi järelduse, et kõik maailmas on mööduv ja häviv.(Hattstein,M 2007:25)

 

Pärast askeedi nägemist otsustas Shiddarka oma luksuslikust kodust lahkuda ning minna rändama, et otsida õiget tõde maailm olemuse kohta ja kuidas saada vabaks kannatustest. Rännakust väsinuna istus ta mediteerima bodhipuu alla, kus ta pärast pikka mediteerimisperioodi jõudis oma otsitud tõdemuseni - hakkas mõistma, et elu ja kannatused kuuluvad kokku, mõistus asjade täielikku olemust ning vabanes kannatustest ja lõputust surma- ja taassünnitsüklist - temast sai Buddha ehk virgunu. (Wilkinson,P. 2009:185)

 

Pärast tõdemuseni jõudmist otsustas ta enda kogemusi ja õpetust jagades teistele. Tema esimesed õpilased olid viis askeeti, kes alustasid nüüdseks juba Buddha õpetuste jagamist teistele - kuidas saada lahti kannatustest ja jõuda nirvaanasse ehk väljuda taassünnitsüklist. Selline võimalus ei avanevat ainult Buddha seisusele vaid ja seda suudaksid saavutad kõik inimesed.

 

Buddha elas 80. eluaastani ning pärast surma tõusis ta nirvaanasse. Tema keha põletati ning tuhk jagati erinevate koolkondade vahel laiali ning pandi palverännakute sihtkohtadesse pühadesse stuupadesse.

Allpool saate lugeda pikemalt Buddha elust ning vaadata videoklippi, kuidas Shiddarkast sai Buddha.