Neli õilsat tõde

Pärast valgustatuks saamis pidas Buddha jutluseid ning tema keskne õpetus oli neljast õilsast tõest. Samas võiks pidada seda õpetust neljale põhiküsimusele vastamist.

1. Mis on kannatus?
Kannatuseks peetakse sündimist, vanadust, haigust, surma ja kiindumist.

2. Mis põhjustab kannatust?
Kannatuste tekkimist põhjustab olemistung, elujanu, igatsus meelelisuse ja naudingute järele, mis viib taassünnist taassünnini.

3.Kuidas kannatusest vabaneda?
Kannatused lõpevad ja uuestisündimise ringkäik saab läbi kui elujanu surutakse alla või muudetakse olematuks.

4. Mis tee viib kannatustest vabanemiseni?
Elujanu kustutamiseni ja nirvaanasse pääsemisele viib kaheksaastmeline pääsemistee. (Hattstein,M 2007:24)

Kaheksaastmeline pääsemistee

Kaheksaastmeline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest.

Kaks esimest osa on seotud õige tunnetuse ja tarkusega. Kolm järgmist osa kirjeldavad õiget moraali ning kolm viimast kaheksaastmelise tee etappi kirjeldavad meditatsiooni kõrgeimat astet, mis on kättesaadavad üksnes munkadele. Viis esimest on mõeldud nii munkadele kui ka ilmalikele.

Kui kaheksaastmeline tee on läbitud jõutakse nirvaanasse.

1. Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist
2. Õige meel on himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted
3. Õige kõne on hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust
4. Õige tegu on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine
5. õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid
6. Õige püüdluse abil välditakse halva meeleolu tekkimist ja tõrjutakse kõrvale juba ilmnenud kahjulikud mõtted. Ühtlasi püütakse esile kutsuda ja süvendada häid tundeid ja mõtteid
7. Õige ärksus on see, kui inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid, meeleolu ja sisimad nähtused
8. Õige keskendumine annab võimaluse kõrvaldada viis takistust milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ning kahtlemine. (Mauranen 1990:50)