Viis alussammast

Islamis on viis peamist uskumust. Usutakse Jumalasse, Koraani, inglitesse, prohvet Muhamedi je enne teda saadetud prohvetitesse ning viimasesse kohtupäeva. Neid uskumusi tuntakse islami viie alussambana. (Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:73)

• Usutunnistus ehk "Šahada. "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik". See on islamiusu keskne uskumus ning viitab monoteismile. Seda lausutakse igapäevastes palvetes. Neid sõnu võib leida ka majaseintel.

• Palve ehk Salat. Koraan õpetab moslemeid regulaarselt palvetama, Jumalat kiitma ja hoidma Jumalat oma meeltes kogu päeva. Palvetamine toimub viis korda päevas, kindlaksmääratud kellaaegadel -varahommikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja hilisõhtul. Enamikul nädalapäevadel võib palvetamine aset leida kodus, tööl või kohas kus parajasti ollakse, kuid iga reede keskpäeval lähevad moslemid ühispalvusele mošeesse. Palvetamine toimub ettekirjutatud viisil ning kindlate sõnade ja liigutustega. (Wilkinson,P. 2009:138) Enne palvetamist peab pesema rituaalselt käed, jalad, näo. Jumalateenistuse juurde kuuluvaid toiminguid juhatab imaam, et kõik kummardaksid ja põlvitaksid üheaegselt. (Mauranen 1990:115)

Sõna mošee tähendab rituaalset puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Mošee juurde võib kuuluda veel kool või raamatukogu. Mošee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad ning ühes seinas on kalligraafiaga või geomeetrilise mustriga kaunistatud nišš, mis näitab suunda Meka poole. Mošeel on alati vähemalt üks torn ehk minaret, kus kutsutakse palvusele. Mošeesse sisenedes jäetakse jalanõud ukse taha. Mošee juurde kuulub ka eraldi ala, kus saab ennast pesta. Ükski islami reegel ei keela naistel mošeesse minna, kuid nad on seal meestes eraldatud, kuid osades islamiriikides ei pooldata naiste sisenemist pühakotta. (Bowker,J. 2005:298)

• Annetused ehk Zakat. Tegemist on maksuga, millest aidatakse vaeseid ja puudust tundvaid moslemeid. Summa mida tuleb tasuda, sõltub tema sissetulekust - see on 2,5% inimese sissetulekust. Tasudes zakat näitavad moslemid üles oma armastust Jumala vastu, suhtudes hoolivalt teistesse inimestesse.(Wilkinson,P. 2009:138) Muhamedi üks kandvamaid ideesid oli kollektiivne vastutus ehk rikkam peab aitama vaesemat.(Mauranen 1990:116)

• Paastumine ehk Saum.Paastumine toimub islami kalendri üheksandal kuul ramadaani ajal. Kogu ramadaani ajal hoiduvad moslemid söömisest, joomisest ja seksuaalsuhetest koidust päikeseloojanguni. Paastumist ei pea kaasa tegema lapsed, vanurid, haiged ja rasedad. Ramadaani viimasel kümnel päeval pühendatakse rohkem aega palvetamiseks. (Mauranen 1990:138) See on aeg millal puhastatakse keha ning täidetakse see vagaduse ja õiglustundega. Seda loetakse ajaks kui tuleks vaadata endasse.(Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:73)

• Palverännak ehk Hadž. Saudi-Araabia Pühas linnas Mekas (muhamedi sünnilinn) asub Kaaba. Kaaba on kuubi kujuline ehitis (10m lai 12m pikk ja 15m kõrge) mis on kaetud musta kangaga. Ühes nurgas asub "Must kivi" või "Kaaba kivi", mis on hõbedases raamis. Legendi kohaselt kukkus see kivi taevast või selle tõid inglid. (Ehe Kaaba...22.09.2011)

 

Kaaba on kogu maailma moslemite jumalateenistuse keskpunktiks. Igal aastal teevad sinna palverännaku 2 või rohkem miljonit inimest. Palverännak ongi moslemil elu kõrghetk. Iga palverändur teeb seitse tiiru ümber Kaaba ning kui on võimalik, siis suudleb või puudutab seinas olevat musta kivi. Inimesi, kes ei ole islami usku, sinna linna ei lubata.

 

Moslemid ei tarvita alkohoolseid jooke, ei söö sealiha ega veretoite. Lihaloom peab olema tapetud õigel viisil. Koraan keelab liigkasuvõtmise, kuid julgustab kauplemist ning ausal teel kasumi saamist.