Ameerika psühholoog Jerome S Bruner (1915 - ...) lähtus nii nagu Jean Piaget, et inimene on sünnipärane õppija ning pidev areneja. Burner´i arvates peab haridusel, mis koolis antakse, olema nii lähim kui ka kaugem eesmärk. Õppijast peab saama kindlasti iseseisev probleemide lahendaja.

Õpetamise teoorial peab olema neli peamist tunnusjoont:

• kogemused, mis kõige tõhusamalt loovad üksikindiviidis õppimise eelsoodumuse;
• mooduse, kuidas põhiteadmised tuleks struktureerida, et need oleksid õpilastele kergesti mõistetavad;
• kõige efektiivsema järelduse, milles materjali omandada;
• kiitmise ja karistamise loomuse ja sageduse õppeprotsessis.

Esimest väidet pidas Burnei äärmiselt oluliseks, sest õpetamine ehk instrueerimine peaks soodustama ja reguleerima alternatiivide otsingut ning peamine tingimus selle ettevõtmiseks on uudishimu. Burner käsitleb oma teoorias ainult ühte õppemeetodid - instrueerimist ehk teadmiste didaktikalist esitamist.

Burner leidis veel, et vaimsete võimete kujunemisel ei ole selgepiirilist astmelist arengut (nii nagu väitis Jean Piaget) ja teadmiste omandamine toimub kogemuste järk-järgulise suurenemisena ühes või teises valdkonnas. Ta oli veendunud, et mis tahes vanuses lapsele saab õpetada erinevaid teadusdistsipliine, kui kohandada nende sisu sobivaks lapse tunnetuslikele võimalustele.