Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel.

Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale.

Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks (skeem=kogetu peegeldus teadvuses). Kogu inimese teadmised keskkonnast ja viisidest, kuidas sellele reageerida kodeeritakse ning salvestatakse kogu arengu käigus, mis algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid ka juba olemasolevate skeemide diferentseerumist ja integreerumist.

Piaget näeb inimese arengut pideva indiviidi ja keskkonna vastastikuse toimimise protsessina, mille käigus inimene õpib keskkonnasündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle vastastikuse toimimise kaks mehhanismi on assimilatsioon ehk samastumine ja akommodatsioon ehk kohanemine. Assimilatsioon käivitub juba olemasolevate skeemidele info vastuvõtmisel ning akommodatsioon käivitub siis, kui uus info vanasse skeemi enam "ei mahu" ning skeem vajab uuendamist. Seega toimub inimese teadvuses lõputu teadmis- ja mõtteskeemide konstrueerimine. Et iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed.

Piaget´i järgi on inimese tunnetusliku aktiivsuse aluseks ebakõla väliskeskkonnast tuleva uue info ja juba olemasolevate mõtteskeemide vahel. Ta väidab, et selle ebakõla vähendamise püüdlus ongi igasuguse õppimise aluseks ning liikumapanevaks jõuks. Huvi uute kogemuste vastu ning mõõdukas ebakõla teadaoleva ja tundmatu vahel loovas soodsad tingimused õppimiseks ning arenguks. Kui aga ebakõla või vastavus meie teadvuses olemasoleva ja väliskeskkonnast tajutava vahel on liiga suur, siis tavaliselt huvi ei teki. Näiteks naisterahval, kes ei huvitu autotehnikast ei tekita mingeid emotsioone millise tegevuse ja asjade kaudu on auto mootorit võimsamaks tuunitud.

Piaget tõi välja, et inimese teadvuses on võimalik eristada kolme erinevat skeemide liiki.

Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.

Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.

Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus.

Kogu kognitiivne aerng toimub Piaget´i arvates erinevates etappides, mis on seotud inimese vanusega (vt. Mõtisklused/küsimused, Kognitiivse arengu etapid).

Sensomotoorne (0-2 aastani) - tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Oskavad luua juba toimingute ja tegude tagajärgi. Näiteks olles seltskonnas aastase lapsega ja kui laps tunneb, et temaga ei tegeleta hakkab äärmiselt tihti tualetti nõudma - nõuab tähelepanu ja seda ta ka saab.

Operatsioonide eelne aste (1,5, 2 - 7 aastani) - omandatakse kiiresti uued kujutlused, lihtmõisted ning terminid. Operatsioonide eelset etappi iseloomustavad sellised märksõnad nagu sümbolid, märgid, sümboolse otstarbe kasutamine, otstarbest arusaamine, samasusest arusaamine, enesekesksus, pöördumatus. Lapsed ei ole suutelised kujundama saadud informatsiooni ümber ühel või teisel eesmärgil.Sellel arenguastmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, tervikute moodustamisega. Näiteks 5 aastased arvavad, et liiter vett on peenemas kannus rohkem kui samapalju vett laiemas kannus (vt. järgmis videolõiku) 

Konkreetsete operatsioonide aste (7 - 12 aastani) - Kasutatakse sümboleid ja abstrktsioone, suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast.

Formaasete operatsioonide aste - (üle 12 aasta) -vaimsete võimete lõppaste. Suudetakse tajuda abstraktseid seoseid, ollakse võimeline opereerima tuleviku, õigluse, väärtuste kategoorias. probleemidele lähenetakse kavakindlalt, näiteks probleemide lahendamisel minnakse üldiselt üksikule.