Luterlikud kirikud
Luterlike kirikute alguseks peetakse 1517 aasta 31. oktoobrit, kui
saksa munk Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95
teesi, milles ta kritiseeris tolleaegset roomakatoliku kirikut.
Eelkõige vaidlustas ta pattude andestust kirikule annetatud raha eest.
Lutherlaste idee kohaselt on Aadama ja Eeva sõnakuulmatuse tagajärjel
kogu inimtegevus patust rüvetatud, pääsemine aga tuleneb ainult usust,
mitte headest tegudest. Samuti usuvad nad, et kristlased pääsevad
pärast surma otse taevasse kus oodatakse Kristuse teist tulemist.
Jumalateenistustel on neil jutlusel ning pühapäevasel armulaual, mis on
roomakatolikust kirikust alles hoitud, väga suur tähtsus. Samuti on
teenistuse ajal tähtsal kohal laulmine. Palju kiriklike laulude looja
oli veendunud luterlane Johann Sebastian Bash.
Lutheri ideed said kiiresti poolehoidjaid ning levisid hoogsalt Saksamaal ja Põhja-Euroopas. Tänapäeval tuntakse Martin Lutheri poolt rajatud liikumist kas lutheri, evangeelse lutheri või lihtsalt evangeelseks kirikuks.(Gabriel,T., Geaves,R. 2008:34-35) Pooldajaid on lutheriusul u 84 miljonit.(Wilkinson,P. 2009:108)