Luterlikud kirikud

Luterlike kirikute alguseks peetakse 1517 aasta 31. oktoobrit, kui saksa munk Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi, milles ta kritiseeris tolleaegset roomakatoliku kirikut. Eelkõige vaidlustas ta pattude andestust kirikule annetatud raha eest. Lutherlaste idee kohaselt on Aadama ja Eeva sõnakuulmatuse tagajärjel kogu inimtegevus patust rüvetatud, pääsemine aga tuleneb ainult usust, mitte headest tegudest. Samuti usuvad nad, et kristlased pääsevad pärast surma otse taevasse kus oodatakse Kristuse teist tulemist.
 
Jumalateenistustel on neil jutlusel ning pühapäevasel armulaual, mis on roomakatolikust kirikust alles hoitud, väga suur tähtsus. Samuti on teenistuse ajal tähtsal kohal laulmine. Palju kiriklike laulude looja oli veendunud luterlane Johann Sebastian Bash.

Lutheri ideed said kiiresti poolehoidjaid ning levisid hoogsalt Saksamaal ja Põhja-Euroopas. Tänapäeval tuntakse Martin Lutheri poolt rajatud liikumist kas lutheri, evangeelse lutheri või lihtsalt evangeelseks kirikuks.(Gabriel,T., Geaves,R. 2008:34-35) Pooldajaid on lutheriusul u 84 miljonit.(Wilkinson,P. 2009:108)

iDevice ikoon Luterlikud kirikud
Näita Tallinna Kaarli kirik pilti
Tallinna Kaarli kirik
Näita Tallinna Jaani kirik pilti
Tallinna Jaani kirik
Näita Tartu Peetri kirik pilti
Tartu Peetri kirik
Näita Tartu Pauluse kirik pilti
Tartu Pauluse kirik