Politsei koostöö kogukonnaga- võimalikud probleemid

Politsei koostöös kogukonnaga on mitmeid probleeme ja ohte. On arvamusi, et:

-         Tegelikult ei ole võimalik kogukonda turvalisusprobleemide lahendamisse kaasata,  kuna riik on selle ülesande pannud maksumaksja raha eest politseile;

-         Kogukond ei soovi osaleda turvalisusküsimuste lahendamisel, kui see probleem neid isiklikult ei puuduta;

-         Elanike osalemine korra tagamises võib olla tingitud vaid omakasupüüdlikest motiividest;

-         Paljud kogukonnagrupid ei soovi üldse politsei kohalolu;

-         Kogukonnad, kes kõige enam politseid vajaksid, on tegelikult kõige väiksema võimekusega temaga koostööd tegema (Walker 1992; Peak & Glensor 1996:260);

-         Kogukonna „soove ja seisukohti" võivad esindada inimesed, kel tegelikult ei ole volitusi või keda kohalik kogukond ei aktsepteeri.

Vastuseks neile probleemidele võib väita:

Kogukonda ei saagi vaadata universaalse kogumina, kel kõigil ühised huvid. Ühisosa kõigi inimeste juures (olenemata sotsiaalsest kuuluvusest) on turvaline keskkond, kus elada ja aega veeta. Seda ühisosa on üldjuhul võimalik välja tuua nii, et kogu piirkond oleks asjast huvitatud ning seeläbi kaasata ka inimesi. Kogukonda saaks defineerida ka läbi probleemi, st. et lugeda selleks kõiki, kes kuidagi probleemist mõjutatud (Goldstein 1990; Peak & Glensor 1996:272). Eraisikuid, kohalikke ettevõtteid ja asutusi tuleb motiveerida läbi turvalisusideede „müümise". Selgelt tuleb välja tuua kasu, mida üks või teine partner asjast saab. Võimalusel tuleks see ümber arvestada rahasse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et politsei koostöö ja partnerlus erinevate osapooltega on kõikjal maailmas kogukonnakeskse ideoloogia lahutamatu osa. Koostööd tehakse nii indiviidide kui ka organisatsioonide tasandil. Vabatahtlikel on samuti pea kõigis riikides politseitegevuses ühel või teisel moel osaleda. Paljudes riikides on osa koostöö ja partnerluse vorme seadusega määratletud. Mõnedes riikides on koostöö põhimõtted määratletud riiklike tegevuskavade, strateegiate jms kaudu. Mõnel pool on koostöö korraldus jäetud politsei enda otsustada.

Partnerluses võib eristada selle kolme põhivormi: konsulteeriv, ekspertide ja järelevalvav partnerlus. Mõnes riigis on esindatud kõik kolm, kuid valdavalt on levinud ekspertide partnerlus, mis on segunenud konsulteeriva partnerlusega.

iDevide ikoon Mõtisklus
· Eesti õiguskaitseorganite partnerluse ja koostöövormide analüüs ning võrdlus teiste riikide omadega.

· Riigiasutuste partnerlust era- ja mittetulundussektoriga soodustavate ja piiravate õiguslike aluste analüüs.

· Mida Te arvate mõttest defineerida kogukondi läbi probleemi?

Vaata videosid:

 

-         Inglismaa koostöö tutvustus Police Community Support Officers in Merseyside http://www.youtube.com/watch?v=Y-DSd-tQD1M&feature=related

-         Introduction - Wire Community Safety Partnership http://www.youtube.com/watch?v=hE3gwqJWtIY&feature=related

-         Multi Agency Problem Solving - M.A.P.S - Wyre Community Safety Partnership

http://www.youtube.com/watch?v=H68ZzBat-zs&feature=related