Politseiorganisatsiooni arengujärkude võrdlus
Kokkuvõtlikult võrdleb politseiorganisatsiooni arengujärke alljärgnev joonis.
Enne 1829. aastat Ilma ühtse organisatsioonita valdavalt ilma negatiivse formuleeringuta poliitiline haldusinstrument Keskkond: Määravad on valitseja huvid ja moraal. |
Enne 1970-ndaid aastaid Konservatiivne ja range hierarhiaga paramilitaarne organisatsioon, mille tegevus kontrollikeskne Keskkond: Kuritegevus lokaalne. |
Enne 2001. aastat Uue haldus-kontseptsiooniga (NPM) kohanev, kontaktidele suunatud ja teenindamisele orienteeritud organisatsioon, mille tegevus on ühiskonnakeskne. Keskkond: Globaliseerub, kuritegevus muutub tulusamaks ja rahvusvahelisemaks, juurde tekivad uued korreleeruvad riskid ja ohud. |
Pärast 2001. aastat Muutustele avatud, kiiretes tehnoloogilistes arengutes, õppiv ja majanduslikule efektiivsusele suunatud tsiviilorganisatsioon, mille tegevus on ühiskonna- ja probleemikeskne, Keskkond: Globaalne, turbulentne, fragmentsed riskid, aina jõulisem organiseeritud vägivalla ja kuritegevuse levik. |
Tulevik? Kas uuesti tsentraliseeritud paramilitaarse juhtimisega? pikaaegsetele strateegilistele partnerlussuhetele rajatud (turvavõrgustik) kõrgtehnoloogiline info kontrollile suunatud keskkond? Kas totaalselt kontrollitud või vastupidi majanduslike kollapsite, globaalsete ja lokaalsete kaoste puhangud? |
Joonis 1. Politseiorganisatsiooni olulisemad arengujärgud õpiobjekti autorite hinnangul.
Lääne politseiprefekt Priit Suve on võrrelnud organisatsiooni vajaduste muutumist politseinike haridustasemes (vt allolevat joonist).
Reageeriv, militaarorganisatsioon ennetav, tsiviilorganisatsioon
1829 1960 2011
Politseinikud kui „käsitöölised" kõrghariduse väärtustamine
Joonis 2. Haridustaseme muutused
politseiorganisatsiooni arengu taustal
(Suve 2011)
enne 1830-ndaid aastaid
| |
1830- ndatest kuni
1970-ndate aastateni
| |
pärast 2000-ndeid
aastaid
|