Politsei mõiste tänapäevases tähenduses arvatakse suuresti olevat pärit 18. sajandi lõpust, s.o arenenud välja koos modernse riigi tekkimisega. Enne 1770. aastat ei leidu politseiülesannetes sisuliselt negatiivseid formuleeringuid, nagu ka eespool põgusalt juttu oli. 1770. aastal ilmus Pariisis Sagnier' teos Code of Correction and Simple Police, milles määratleti politseid juba ka seoses repressiivse ja karistava tegevusega (Pasquino, 1991). Munitsipaaltasandil korrakaitselisi funktsioone täitvatest ametimeestest ja poliitilise salapolitsei sugemetega institutsioonidest võime muidugi rääkida ajaliselt oluliselt varem, nii näiteks oli 1221. aastaks loodud Prantsusmaal vahtmeistri ametikoht. 1600-ndatel aastatel, s.o Louis XIV valitsemise ajal, loodi aga Prantsusmaal salapolitsei. Napoleoni aegne Prantsusmaa politseiminister jagas politseifunktsioonid kahte erinevasse tasemesse:
1. korra pidamine tänavatel ja turgudel;
2. valvata, et valitsevat riigikorda miski ei ohustaks.

1754.aastaks loodi Viini politseikomissari ametikoht, mida võis lugeda esimeseks sammuks Austria ühtse riigipolitsei loomisel. Loodud sai see siiski alles 1786. aastal ja algselt hakkas see samuti täitma vaid poliitilise salapolitsei ülesandeid. Austria riigipolitsei esimesteks kohustusteks olid: välismaiste diplomaatide jälgimine, ametnike ja ohvitseride elu ja tegevuse kontrollimine. Samuti hakati värbama erinevate ühiskonnakihtide seast agente rahva meelsuse jälgimiseks (Kekkonen, 1929).
Virta (2000) sõnul tekkis 1790.a Inglismaal Marine Police- eraviisiliselt laevade lastimise valvamine Londoni sadamas. Preisi 1794.a politseil oli seaduslik staatus, mis oli riigi üldisest heaoluülesannetest eraldatud. 18. Sajandil võidutsenud paternalistlik „moraalne majandus" ehk seisukoht, mille kohaselt valitsus peaks sellepärast sekkuma, et ta teab inimestest endist paremini, mis on neile kasulik asendus 19. sajandil nn „moraalse poliitikaga". Moraalikampaaniad võitlesid orjuse, loomade julma kohtlemise ja alkoholismiga. See pani aluse vabatahtlike seltside ja ühingute tegevusele. 19. sajandil toimus ka ametikodanluse kihtide tõus ülemkihi funktsioonidesse. Üksikisikul rahateenimine ja amet, seltskondlikkus, maja kaunistamine, külastusetikett, söögirituaal- isikliku elu valdkonda. Aristokraatia püsis kõige kauem Inglismaal. Eliase (2007) sõnul 19. sajandi esimesi aastakümneid iseloomustab see, et Inglismaal leidsid aset Swingi mässud. Nende põhjuseks oli leivahinna kallinemine ja tööstustoodangu äkiline langus- mäss masinate vastu. Avalikkuse surve reformida parlamenti tugevnes.

Saksamaal alustati alates 19. sajandi keskpaigast politseiõiguse kodifitseerimisega, Lõuna-Saksamaa liidumaades tekkisid mahukad kuriteokoosseisude kataloogid, mis andsid politseile nii kuritegude jälitamise kui ka ennetamise volituse (Schwemer, 2004).

1820ndatel tsentraliseeriti The Metropolitan Police. Sir Robert Peeli peetakse 1829.a tänapäevase politsei loojaks. The Metropolitan Police hõlmas tol perioodil u 20-miili raadiusega maa-ala Londonis. Modernse politsei alguseks peetaksegi Londoni Metropoli loomist 1829. aastal, mis võeti otseseks eeskujuks ka Ühendriikide politseisüsteemi arendamisel 1830el aastatel (Auten, 1985). Kuna politsei loomine oli selle loomishetkel avalikkusele tundlik küsimus, siis pöörati alguses suurt tähelepanu just politseiniku distsipliinile ja välimusele, vähem aga haridusele (McLaughlin, 2009).

Mis tingis n-ö kaasaegse politsei loomise? Võib väita, et põhjus peitus Suurbritannia tööstuse ja raudteede plahvatuslikus arengus. See tõi kaasa ulgutööliskonna tekke, kes koondusid elama väga kitsastesse oludesse. Samuti tõi tööstusrevolutsioon kaasa rohkem vaba aega, kui seda oli varasemalt. Näiteks kivisöe tootmine oli aastatel 1820-24 Suurbritannias üheksa korda suurem, kui Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Venemaal kokku. Aastatel 1855-59 kaks korda suurem, 1880-84 poolteist korda suurem. Toorpuuvilla toodeti 1850. Suurbritannias1,6 korda rohkem, kui Euroopas. Seatina toodang 1820.a sama, mis Euroopas, 1850- 2,5 korda suurem, 1880 ligi 2 korda suurem. Terasetoodang oli sama suur, kui Euroopas kokku. Suurbritannia elanikkond neljakordistus 130 aastaga (1750-1881). (Blacki, 2004)

Suurem osa elanikest elas veskite, vabrikute ja kaevanduste juures. Uute tehaste loomine tõi kaasa selle, et n-ö hulgutöölised koondusid linnadesse. Suurbritannias võeti 1834.a vastu vaesteseadus, millega seati sisse üldriiklik vaeste hoolekanne. Londonis loodi vaeste valitsuskomisjon töömajadesüsteemi kontrollimiseks ning haldusvõrk veevarustuse parandamiseks. Tööliste tihe asustus, kitsad tingimused ja vaba aeg tõid kaasa prostitutsiooni, haiguste ja kuritegevuse laine. 1835.a viidi Suurbritannias läbi munitsipaalvalitsuse reform, mis ühtlustas linnade valitsemist Inglismaal ja Walesis. Linnanõukogud võisid otsustada politsei, turgude ja tänavavalgustusega seotud küsimuste üle. 19. saj leiutised panid aluse siderevolutsioonile. 1831- Michael Farady - elektrimagnetiline induktsioon (teoreetiline võimalus elektri pidevaks genereerimiseks). Maxwell ja Kelvin- generaatorid. 1839- telegraaf (äri ja kommunikatsiooni arenemine, globaalsed turud, kiirus, impeeriumi haldamine ja kaitse planeerimine). Tekkisid uued kaubad, hiljem uued kaupade levitamise viisid (nt jaekaubandus), idee vabakaubandusest, välisinvesteeringud. (Blacki, 2004). Kõik see viis vajaduseni luua uusi koordinatsioonimehhanisme.

Virta (2000:58) väidab, et: „... Industrialiseerimise ja linnastumisega seoses tekkinud politseiorganisatsioon on üldise kontrolli subjekt, mis teenib universaalseid huvisid, kuid eelkõige ühiskonna nõrgemaid lülisid ... 19. sajandi alguses oli eesmärgiks ka tööliste moraali tõstmine. Politseid läks vaja nõrkade kaitsjana ..."