Tallinna Vangla vahejuhtum 1998
Tallinna Vanglas olid kinnipeetavate eluruumid üsna halvas olukorras, kambrites oli halb õhuvahetus. Vangide eluruumid on suviti umbsed ja niisked. Umbsed eluruumid andsid kinnipeetavatele rahulolematuseks põhjuse, soovides sellega mõjutada elamistingimusi endale sobivas suunas. Vangid otsustasid korraldada sobivate tingimuste saavutamiseks massilise korratuse, selleks saavutati küll piisaval hulgal kaasvangide toetus, kuid kuna kõik kinnipeetavad, kes rahutuses osalesid olid eeluurimiskorpuses ja kambrites luku taga, siis neil puudusid võimalused suuremate rahutuste genereerimiseks.
Rahutuse põhjuseks andis tõuke mõningal määral looduses esinevate ilmastikutingimuste kokkulangemine. Rahutus leidis aset peale äikesevihma, mille tagajärjel oli välistemperatuur kõrge ja õhk niiske. Kinnipeetavate eluruumid läksid seetõttu äärmiselt umbseks ning ventilatsioon läbi toiduluukide kambrites temperatuuri parandada ei olnud eriti efektiivne. Kuigi Tallinna Vangla suutis toimuvale olukorrale kiirelt reageerida, oli eelnev töö selle rahutuse ennetamise kohapealt jäänud tegemata, kuna umbsetest kambritest olid kinnipeetavad vanglaametnikele korduvalt rääkinud.
Selgelt põhjustas vangide allumatuse liiga vähene tähelepanu Tallinna Vangla ametnike poolt sellele "tühisele" probleemile. Kinnipeetavad olid korduvalt umbsetest ruumidest rääkinud ja kirjutanud kaebusi erinevatele ametnikele, kuid samas tajusid vangid, et nende palvetele ei vastata või ei tehta neist lihtsalt välja.
Palavad ilmad ja vihmasadu muutsid paratamatult üheks hetkeks kambri sisekliima õhuniiskuse ja tunnetatava temperatuuri sedavõrd kõrgeks ja väljakannatamatuks, et vangid hakkasid olukorra parandamiseks märatsema, aknaid lõhkuma ja ka nõudmisi esitama.
Autori Andres Põdra teos pealkirjaga Vangide massiline allumatus on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsents.