12.07.2006 kella 10.00-12.20 külastas Viljandi Vanglat grupp Ida-Viru Politseiprefektuuri kadette ja Kiviõli riskigrupi noori. Direktori poolt määrati neile vanglat tutvustama julgeoleku peaspetsialist ja vangistusosakonna ülesandeid täitev ametnik. Tehes külalistele ringkäiku eluhoones kella 11.30 paiku andsid nad kinnipeetavatele korralduse hetkeks minna ja jääda oma kambritesse ringkäigu ajaks.

2. eluosakonnas probleeme ei tekkinud, kuid 1.eluosakonna kinnipeetavad nendele korraldusele ei allunud ja üldkasutatavaid ruume ei vabastanud. Julgeolekukaalutlustel jäeti ringkäik 1.eluosakonnas tegemata, kuid tutvustavat ringkäiku korraldanud vanglaametnikud otsustasid 1.eluosakonna kinnipeetavatele grupilise allumatuse eest kohaldada kollektiivset karistust (spordisaali ja jalutamise keeld samaks päevaks).

Julgeolekuosakonna spetsialisti informeeriti, et 1. eluosakonnas varutakse raudtorusid. Osakonda organiseeriti täiendav järelevalve ning 16.00 - 16.20 teostati 1.eluosakonna kambrites ja puhkeruumis plaaniväline läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära 18 torujuppi pikkusega 80 cm kuni 1 m, neist 6-le oli valmistatud käepidemed lisaks leiti peidetuna teiste voodite alla 2 voodireformi ja voodijalad.

Samal ajal pöördusid neli kinnipeetavad vangistusosakonna juhataja ülesandeid täitva ametniku poole rea olmeprobleemidega ja nõudsid osakonna kinnipeetavate spordisaali lubamist. Kuna kahe kinnipeetava käitumine oli eriti väljakutsuv ja agressiivne andis julgeoleku peaspetsialist korralduse nende isoleerimiseks. Teiste kinnipeetavatega vesteldi ja olukord tundus rahunevat.

Peagi koridoris süüdati madratsid.

Kell 18.15 - 18.30 massilised korratused jätkuvad vangla sisehoovil - kinnipeetavad keelduvad rivistumast, kinnipeetav A haarab maast prügiämbri ja suundub spordisaali suunas samas kutsudes teisi üles end toetama. A lõhub ämbriga spordisaali aknaid, viskab ämbri koolimaja aknasse, ka teised kinnipeetavad hakkavad lõhkuma aknaid.

Kell 18.15 korrapidaja helistab politseisse (politsei saabus kell 18.27 ja jäi kindlustama vangla välispiiret ligikaudu 1 tunniks). Korrapidaja võtab kaasa kumminuiad ja erivahendid ning suundub tagasi eluhoonesse.

 

Kuna täiendava isikkoosseisu saabumiseni oli siseõuel viibivate 1. eluosakonna kinnipeetavatega võimalik tegeleda vaid ühel valvuril ja ühel valvur-saatjal, siis vanglas ei olnud neil kuni abijõudude saabumiseni võimalik tõkestada kinnipeetavate tegevust. vanglaametnikud jälgisid jõuetult rahutust eemalt ja vaatluse teel selgitati välja massilises korratuses aktiivseid osalejaid.

Kella 18.30 paiku jõudsid vanglasse direktor ja veidi hiljem ka teised teenistusse kutsutud. Direktori korralduste peale lõpetati lõhkumine. Kinnipeetava isiku A suhtes kasutati käeraudu ja ta eraldati teistest. Ülejäänud kinnipeetavatele anti korraldus heita kõhuli sisehoovi muruplatsile. Kell 18.30 - 18.45 massilisest korratusest aktiivsed osavõtjad eraldati teistest kinnipeetavatest ja paigutati vastuvõtuosakonna koridori.

18.45 - 19.00 kustutati lõplikult tulekahju ja toimetati eluhoonest välja suitsevad madratsijäänused;

21.00 - 21.30 kinnipeetavad eraldatakse lukustatud kambritesse;

22.00 paiku oli võimalik 1. eluosakonna kinnipeetavad viia osakonda ja välja kuulutati öörahu.

 

On ääretult raske leida ühest põhjust, miks Viljandi Vanglas kirjeldatud massiline allumatus aset leidis. Tõenäoliselt on selles loos oma osa mitmel faktoril: vangla julgeolekuosakonna vähene informeeritus pingelisest operatiivolukorrast vanglas; ebarahuldav järelevalve tagamine (keelatud esemed, vangide üleüldine distsipliini vähene täitmine jne.), ka tõeliselt palavad ilmad sel ja eelnevatel päevadel. Üks on selge - rahutuse vallandas siiski vanglaametniku vastuvõetud otsus, rakendada kollektiivset karistust spordisaali mitte lubamise näol. Tõenäoliselt just see põhjendamata ja emotsionaalne vastukäik vangide kergeloomulisele allumatusele, vallandas ahelreaktsioonina kirjeldatud sündmused.

Vanglaametnik peab oma otsustes olema alati olema õigusteadlik ja õiglane! Iseenesest vangla päevakava muutmine sellise eelnenud sündmuse tõttu võis ka olla õigustatud, kuid kindlasti oleks seda otsust saanud põhjendada ja selle muutuse vajalikkust teavitada muul moel, kui seda sel päeval tehti.