Viljandi Vangla vahejuhtum 2000

iDevice ikoon Allumatuse kronoloogia
05.12.2000 aastal arenes Viljandi Vanglas esialgsest kõikide Eesti vangide solidaarsusstreigist välja massirahutus.

Täiskasvanud vangide eeskujul hakkasid ka noored Viljandi vanglas 01.12.2000 näljastreikima ja ei võtnud vangla administratsioonilt vastu toitu. Paari päeva jooksul muutus streik vägivaldseks ja noored kinnipeetavad sulgesid ennast puhketuppa ning hakkasid aknaklaasisid lõhkuma. Pärast öörahu väljakuulutamist, puhkes umbes kella kümne aeg mäss, milles osales ligikaudu kakskümmend kinnipeetavat. Noored vangid blokeerisid teise korruse puhketoa uksed voodite ja muu mööbliga.

Mässulised suudeti maha rahustada umbes kell kaks öösel, kui kohale jõudis täiendav ametikooseis, kes käskisid neil alla anda. Peale läbirääkimisi kinnipeetavad vabastasid ukse ja loobusid edasisest vastuhakust ametnikele. Mässu algatanud kinnipeetavad oli välja selgitatud ja kartserisse paigutatud. Teiste vanglate streigiga kaasaminemise põhjuseks oli kehtima hakanud uus Vangistusseadus, mis ei lubanud vangidel enam kodust pakke saada ja piiras isikuarvel oleva raha kasutamist.

Mässu oletatavad põhjused:

  • Noored kinnipeetavad võtsid täiskasvanud vangidest eeskuju ja alustasid samuti toidust keeldumise streigiga. Viljandi Vangla noored kinnipeetavad said teada, et teistes Eesti vanglates hakkasid kinni peetavad isikud streikima ja seetõttu solidaarsusest ei saanud ka nemad kehvemad olla...
  • Streigi vallandas uue vangistusseaduse jõustumine, mille tulemusel hakkasid teistes Eesti vanglates kinnipeetavad näljastreikima. Kinnipeetavatel ei lubatud uue Vangistusseaduse jõustumise korral enam kodust pakke saada ja piiratakse isiku arvel oleva raha kasutamist. Streigid teistes vanglates andsid innustust ka Viljandi Vangla kinnipeetavatele, kes alustasid täiskasvanud vangide eeskujul streiki, mis kasvas hiljem mässuks.
  • Ametnike oskused sellises pingelises olukorras tegutseda ei olnud parimad. Prooviti paaril korral kinnipeetavatega läbirääkimisi pidada, et nad hakkaksid sööma ja lõpetaksid selle streigi, kuid tulutult. Noored kinnipeetavad ei kuulanud ametnikke ja tegutsesid edasi.

 

 

 

Tagantjärgi kõlab ehk halenaljakalt, aga Viljandi Vangla noorte vangide nn. näljastreigi lõpetamise kronoloogia näitab selgelt, kui solidaarsed võivad vangid olla üksteisele ja kuidas ning kelle kaudu seda streiki korraldati:  Vangistusseaduse jõustumise järgselt alustati solidaarsusstreiki ühel hetkel sisuliselt kõigis Eesti vanglates. Vaid Harku Vangla naiskinnipeetavad sõid vangla poolt pakutud toitu, kuid avalikult deklareerisid meesvangidele oma toetusest.

Ollakse veendunud, et 01.12.2000 alanud näljastrik oli organiseeritud sel ajal Murru Vanglas viibinud arvamusliidritest vangide poolt. Murru Vanglas möödus streik üldjoones rahumeelselt, kuid ühel hetkel siiski kostus vangide seast ärevakstegevaid üleskutseid "lõhkuda vanglat". Murru Vangla oli ka esimene vangla, kes streigi murdis - vangid läksid vangla sööklasse ja sõid juba 05.12 õhtusöögil lahjat makaronisuppi.  Kuuldused, et Murru vangid söövad, levis ka teistesse vanglatesse juba sel ajal keelatud sidepidamisvahendeid kasutades. Järgmisel hommikul võeti toitu vastu juba ka teistes vanglates, kuid mitte Viljandi Vanglas. Selleks oli lihtne põhjus: Viljandi Vangla noortel kinnipeetavatel ei olnud sel ajal mitte ühtegi mobiiltelefoni! Et Viljandi Vanglas olukord laheneks, korraldati Murru- ja Viljandi Vangla julgeolekuosakonna juhatajate kabinettides lühiajaline telefoniseanss, kus lubati omavahel suhelda Viljandi Vangla arvamusliidrist vangi ja sel ajal Murru Vanglas kinni peetud "noorte vangide" valdkonna kuraatoril.

Pärast telefonivestlust normaliseerus ka olukord Viljandi Vanglas. 

Vot sellised segased ajad. 


Creative Commonsi litsents
Autori Andres Põdra teos pealkirjaga Vangide massiline allumatus on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsents.