Peale otsese õpetamise on õpetaja ülesandeks ka õpilaste kasvatamine, mis enamasti ei toimu range plaani alusel. Samuti ei ole paljud kasvatuseesmärgid saavutatavad kindla materjali õppimisega. Enamasti toimub kasvatustöö varjatud õppekava alusel ehk õppekava alusel, mis ei ole akadeemiline ja mida ei ole kuskil fikseeritud. Variõppekava tegeleb peamiselt hoiakute, väärtuste, uskumuste ja käitumisega. Varjatud õppekava ja kinnitatud õppekava moodustavad ühe terviku.

Suurem osa õppimisest varjatud õppekava alusel ja käitumisoskuste omandamisest toimub õpetajate käitumise modelleerimise teel.

Õpetajad on õpilastele pidevalt eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis.

Õpetajad demonstreerivad enda suhtumist sotsiaalsetesse, poliitilistesse ja väärtushinnangulistesse probleemidesse. Samuti näitavad õpetajad, kuidas nad suhtuvad õpilastesse ja oma kaastöötajatesse.

Õppetunde läbiviies annavad õpetajad eeskuju ning näitavad enda suhtumist õpetatavasse ainesse. Kui õpetaja näitab, et ta ei pea lugu oma õpetatavast ainest, siis ei tasu loota, et seda teeksid õpilased. Samuti näitab õpetaja, kuida läheneda õpetatava aine probleemülesannete lahendamisele, millist tunnet valmistab ülesannete lahenuseni jõudmine jne.

Õpetajad annavad õpilastele eeskuju, kuidas toimida erinevates olukordades, näiteks kuidas tuleb teist inimest tervitada, erinevate töövõtete demonstreerimine laboratooriumis jne.

Õpetajate parem arusaamine variõppekavast võimaldab muuta õpetamise strateegiaid ja tekitada õppetöös vähem ettekavatsemata kahju ning parandada õppimise ja õpetamise kvaliteeti.

Meeles tuleb pidada, et vastavalt sotsiaalse õppimise põhimõtetele on isiklikul eeskujul õpilaste käitumisele alati suurem mõju kui seletustel.