Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta.

Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda.

Bandura kõige kuulsam katse oli nuku BOBO´ga, millega ta uuris käitumist, keskkonda ja isiku psühholoogilisi protsesse. Nukk BOBO oli suur täispuhutav muna kujuline õhupall. Allosas oli raskuskese, mis tõi nuku püstisesse asendisse tagasi, kui teda maha lüüa (analoogne jonnipunni nukule).

Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi erinevatel viisidel.

Esimene rühm - tegevus BOBO´ga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline (naisterahvas) hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga (vt. allolevat filmilõiku).

Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt

Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina

Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus BOBO´ga sõbralikult

Viies rühm - kontrollgrupp kes ei näinud mingit stseeni nukuga.

Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukk BOB´ga natukeseks ajaks üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud.

Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäi agressiivsuselt natuke maha filmi vaadanud ning tegelikkust näinud lapsed. Peaaegu poole vähem esines agressiivset käitumist kontrollrühma lastel. Neljas rühm, kes nägi nukuga sõbralikku käitumist, agressiivsus peaaegu puudus.

Selle katsega tõestas Bandura, et õppimine toimus ilma stiimul-reaktsiooni protsessi läbimata vaid väliskeskkonnast saadud info põhjal.

Edasiste uuringute käigus tõi Bandura välja, et teatud mudelite nägemine aitab inimesel õppida uusi käitumisviise, aga soodustab või takistab ka varem õpitud käitumise ilmnemist. Seda näitab ka nuku BOBO´ga tehtud katse kui võrrelda neljanda ja viienda katserühma tulemusi. Kindlasti olid neljanda rühma lapsed kunagi ennem näinud agressiivset käitumist, kuid katse ajal nähtud tegevus rahuliku ja nukuga hellalt tegutseva täiskasvanga, pärssis eelneva agressiivse käitumise.