Vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1) ning tehakse üks järgnevatest otsustustest (HMS § 85) 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. Kui vaide läbivaatamise käigus tuvastab haldusorgan, et haldusakt on tühine (HMS § 63 lg 2), siis piirdub ta tühisuse tuvastamisega ja rahuldab vaide haldusakti faktiliste tagajärgede tagasitäitmise osas (NB! Vaideorganil puudub HMS § 63 lg 4 tulenevalt pädevus tühisust tuvastada, ta teeb tühisuse kindlaks tõendite hindamise osana).

• õiguspärasus. Õiguspärasus tähendab haldusakti või -toimingu vastavust seadusele, mõõdu- ja eesmärgipärasust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eristatakse formaalset ehk vormilist õiguspärasust ja materiaalset ehk sisulist õiguspärasust.

Vormiline õiguspärasus tähendab antud õiges vormis (nt kirjalikult) õige haldusorgani poolt ning kehtivat menetluskorda (uurimine, ärakuulamine, menetlustähtajad jms) järgides.

Sisuline õiguspärasus tähendab seda, et on valitud asjakohane ja kehtiv õigusnorm, õigusnormi on õigesti tõelgendatud, tõendatud on kõik asjakohased juriidilised faktid, kogutud tõendeid on hinnatud õigesti ning asjaolud on õigesti õigusnormile subsumeeritud, samuti et lahend on eesmärgi- ja mõõdupärane ja õigesti kaalutletud.

• otstarbekus. Otstarbekus tähendab haldusakti või -toimingu säästlikkust, tõhusust ja mõjusust.
  

Säästlikus tähendab, et haldusmenetluse ja haldusakti täitmise peale ei kulu rohkem vahendeid, kui on vajalik tulemuse saavutamiseks, nt iga pisirikkumise või intsidendi korral ei hakata „pabereid määrima", vaid piirdutakse suulise märkuse ja selgitusega.

Tõhusus tähendab, et haldusmenetluse ja haludusakti täitmise peale ei kulu rohkem vahendeid, kui on haldusaktiga taotletav kasu, nt kinnipeetava vanglavälise suhtlemise piiramine toob rohkem kasu vangla julgeoleku seisukohast, kui tekitab kahju kinnipeetava resotsialiseerimise seisukohalt.

Mõjusus tähendab seda, et haldusmenetluse ja haldusakti täitmisega on võimalik ka reaalselt saavutada neid muutusi ühiskonnas, mis on haldusakti aluseks oleva seaduse eesmärgiks, nt kinnipeetava karistamine süüteo eest mõjutab kinnipeetavaid sellistest tegudest hoiduma ning suurendama nii vangla julgeolekut.

NB! Vaide läbivaatamisel võib Justiitsministeerium tunnistada kehtetuks ka haldusakti, mis on küll õiguspärane, kuid mis ei ole otstarbekas. Samuti võib vangla ise otstarbekuse kaalutlusel oma antud haldusakti kehtetuks tunnistada. Halduskohtusse pöördumisel ei saa kinnipeetav enam tugineda haldusakti ülemäärasusel, vaid saab tugineda üksnes õigusvastasuse argumentidel.

Edasikaebe õigus on isikul, kes on esitanud vaide ning kelle vaie on jäetud rahuldamata. Kaebuse esemeks on väidetavalt õigusvastane haldusakt või keeldumine või menetlustoiming, mitte vaideotsus ise. Erandina võib vaide esitada ka vaideotsuse peale, kui vaideotsusega või vaidemenetluse käigus on rikutud isiku õigusi. Vaidlustamisel võivad esineda järgmised juhtumid:isik esitab vaides nõude ja see nõue (või kõik nõuded) rahuldatakse. Isik ei saa samas nõudes uuesti kohtu poole pöörduda, sest selles asjas on ta vaidemenetluse korras juba saanud oma õiguse. Kohtusse ei saa pöörduda ka siis, kui vaie on rahuldatud isiku seisukohast „valedel põhjustel", sest eeldatakse, et isikul on õiguspärane huvi üksnes lahendi sisu ehk haldusakti resolutsiooni, mitte põhjenduste suhtes. Erandina on vaidlustamine võimalik, kui põhjendused rikuvad isiku muid subjektiivseid õigusi (nt au ja väärikus, eraelu puutumatus vms), kuid siis esitatakse nõue juba vaideotsuse enda, mitte haldusakti vastu (vt allpool);

• isik esitab vaides nõude (mitu nõuet) ja seda ei rahuldata (osa nõuetest jääb rahuldamata). Isikul on õigus pöörduda rahuldamata jäänud nõudega (nõuetega) uuesti kohtu poole. Kaebuse esemeks ei ole vaideotsus, vaid üksnes vaidlustatud haldusakt, st kohtule esitatakse sama nõue, mis on juba vaides esitatud, kuid jäetud vaideotsusega rahuldamata;

• isik esitab vaides nõude, mida vaideotsuses ei käsitleta. Seadus sellist olukorda ei reguleeri, vaid kohustab vaideotsuses lahendama kõik isiku vaides esitatud nõuded. Kui seda menetlusnormi on rikutud, siis tuleb seda käsitleda kui isiku õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus (vt HMS § 87 lg 2 p 3). Isikul on õigus pöörduda käsitlemata jäänud nõudega uuesti kohtusse, nii nagu oleks see jäetud rahuldamata. Samuti peab isik osutama sellele, et tema vaides esitatud nõue on jäetud õigusvastaselt käsitlemata. Asi on problemaatilisem siis, kui isik ise ja vaideorgan on vaiet või vaideotsust erinevalt tõlgendanud (vt ülalpool) ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas nõue on esitatud ja kas nõue on käsitletud mõne muu otsustuse raames. Samuti võib tekkida probleeme sellega, kui vaideorgan on eraldanud vaide dokumendis vormistatud teabenõude, selgitustaotluse või märgukirja eraldi menetlusse ega ole selles menetluses veel lahendit teinud;

• isik esitab kaebuses nõude, mis jäeti vaideotsuses rahuldamata, kuid mis põhineb otstarbekusel. Kohus ei saa hinnata haldusakti või keeldumise otstarbekust enam, kui kaalutlusõiguse, eesmärgi- ja mõõdupärasuse (õiguspärasus) raames. Seega ei ole kohus pädev osas, mis vaideorgan pidas haldusakti või keeldumist otstarbekaks, hindama;

• isik esitab kaebuses nõude, mida ta ei ole vaides esitanud. Kui selline nõue esitatakse pärast vaideotsuse saamist ja üldise kaebetähtaja möödumist, siis on selle nõude oses kaebuse esitamise tähtaeg (HKMS § 9 lg 1 või 2) mööda lastud ja isik peab taotlema tähtaja ennistamist. Kui täiendavalt esitatud nõue on üksnes vaides esitatud nõude täpsustus, siis ei ole kaebetähtaega mööda lastud. Lõplikult otsustab kohus vaide ja kaebuse tõlgendamise teel;

• isik esitab kaebuse nõude, mis põhineb vaideotsuse või vaidemenetluse õigusvastasusel. Sellise nõude võib esitada üksnes siis, kui vaideotsus või vaidemenetlus kaevatavast haldusaktist sõltumata rikub isiku õigusi või vabadusi; nt esitatakse vaideotsuses isikut solvav või laimav väide, avaldatakse delikaatsed isikuandmed vms.