Põhimõisted
- Vaie (HSM § 71) on taotlus oletatavalt õigusvastase haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks või ettekirjutuse tegemiseks haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Vaie erineb menetluse uuendamise taotlusest (HMS § 44) selle poolest, et vaide esitamise eelduseks on kahtlus, et haldusakt, toiming või nendest keeldumine oli otsustamise hetkel õigusvastane.
- Vaidemenetlus on haldusmenetlus, mille eesmärgiks on kontrollida antud haldusakti või sooritatud toimingu või neist keeldumise, viivituse või tegevusetuse, samuti taotluse läbivaatamata jätmise õiguspärasust ning kohaldada õiguskaitsevahendit.
- Vaideotsus on haldusakt, millega lahendatakse õiguslik vaidlus haldusorgani ja isiku vahel haldusakti, toimingu või neist keeldumise õiguspärasuse küsimuses ning kohaldatakse õiguskaitsevahendit (haldusakti kehtetuks tunnistamine, toimingu lõpetamine, kohustamine asja uueks läbivaatamiseks, kohustamine konkreetse sisuga haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks).
- Vaideorgan on haldusorgan, kelle pädevusse kuulub vaide lahendamine. Vaideorganiks on haldusakti andnud, toimingu sooritanud, sellest keeldunud, viivitanud või tegevusetuks jäänud haldusorgan ise. Kui haldusorgan ei rahulda vaiet täies ulatuses, on vaideorganiks selle haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostav haldusorgan.
- Jõustumine on õigusakti kehtivuse tekkimine. Õigusi ja kohustusi tekitavad üksnes jõustunud õigusaktid. Teoorias eristatakse formaalset ja materiaalset õigusjõudu. Formaalselt on haldusakt jõustunud adressaadile teatavakstegemise hetkest. Seevastu materiaalselt on haldusakti jõustunud sellest hetkest, kui haldusakti vaidlustamise tähtaeg on möödunud. HMS § 67 kohaselt tekib isikul usalduse kaitse ehk õiguspärane ootus, et haldusakti enam ei muudeta ega tunnistata kehtetuks alles pärast haldusakti vaidlustamise tähtaja möödumist ehk materiaalset jõustumist.
- Keeldumisega on tegemist siis, kui haldusorgan sõnaselgelt ütleb, et ta ei soorita toimingut või ei anna haldusakti, mida isik on haldusorganilt eelnevalt taotlenud.
- Viivitusega on tegemist siis, kui haldusorgan on jätnud menetlustoimingu tähtpäevaks sooritamata või lahendi tähtpäevaks tegemata või ilma õiguspärase põhjenduseta ei soorita asja lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid või ei anna sisulist lahendit.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License
S.Põllumäe ja R.Sults 19.09.2007