Üldpõhimõttena ei takista haldusakti või toimingu peale kaebuse või vaide esitamine selle täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (HKMS § 121 lg 1). See põhimõte kehtib ka haldusõiguses. HMS § 60 kohaselt on jõustunud haldusakt kõigile täitmiseks kohustuslik. Kui haldusakt hiljem õiguskaitse korras (vaie haldusorganile või kaebus halduskohtule) kehtetuks tunnistatakse, toimub haldusakti või toimingu tagasitäitmine või kahju hüvitamine. Samas on olemas selliseid olukordi, kus haldusakti või toimingut ei ole võimalik tagasitäita või tagasitäitmine on ebamõistlikult koormav. Sellised haldusaktid või toimingud võivad olla pöördumatute tagajärgedega, nii et avalikku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õigusi on võimalik kaitsta ainult haldusakti täitmise peatamisega kuni vaide- või kohtuotsuse jõustumiseni. Sellistel juhtudel peab haldusorgan kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Halduskohtu volitused esialgse õiguskaitse kohaldamisel on määratletud HKMS § 121 lg 3 järgmiselt: „Esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus: 1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama; 4) rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid; 5) vara arestida, sealhulgas registris vara käsutamise keelumärke teha, samuti kohtuvaidluse kohta registris märke teha." Seevastu HMS § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Nagu näha, on vaidemenetluse korras võimalik kasutada oluliselt vähem esialgse õiguskaitse meetmeid, kui halduskohtumenetluses (alates 01.01.2008, kui kinnipeetav on kohustatud esitama enne kohtusse pöördumist vaide, vähenevad seega ka kinnipeetava võimalused esialgset õiguskaitset taotleda). Järgnevalt vaatleme, mida need eeldused tähendavad:

• vajalik avaliku huvi kaitseks. Avaliku huvi on üldsuse või riigi huvi, nt kohtupraktikas on avalikuks huviks tunnistatud ka avaliku tee kasutamine inimeste poolt (3-3-1-78-06), kaugküttesüsteemi toimivus (3-3-1-84-04) või maksude laekumine (3-3-1-57-01). Avalik huvi on alati laiem, kui ühe konkreetse isiku või organisatsiooni huvi, samas võib ühe isiku või organisatsiooni tegevus toimuda avalikes huvides. Avalik huvi on suunatud reeglina avaliku korra ja avaliku julgeoleku ning kõlbluse kaitsele, samuti ühiskondlike teenuste osutamisele ja infrastruktuuri arendamisele.

• vajalik adressaadi õiguste kaitseks. HMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on adressaat isik, kellele haldusakt on suunatud.

Näide: Kui vangla direktor keeldub kinnipeetava taotluse alusel andma talle pikaajalise kokkusaamise luba, siis on kokkusaamise võimalus piiratud nii kinnipeetava kui kokkusaaja jaoks, kuid regulatsioon on suunatud just kinnipeetava õiguste reguleerimisele. Seaduse kohaselt on luba kokkusaamiseks vajalik kinnipeetavale, mitte kokkusaajale. Kokkusaaja võimalus realiseerida oma õigust saada kokku kellega tahes üksnes sõltub sellest, kas kinnipeetaval on samaaegselt õigus temaga kokku saada. Seega on adressaadiks ainult kinnipeetav, mitte kokkusaaja. Pikaajalise kokkusaamise loast keeldumine on selline haldusakt, mille kahjulikku tagajärge saab reeglina tagasitäitmise korras kõrvaldada täiendava kokkusaamise võimaldamisega. Kui peaks aga esinema situatsioon, kus kinnipeetav või kokkusaaja on parandamatult raskelt haige, ning võib surra enne õigusvaidluse lahendamist või selle järel enam mitte olla võimeline kokkusaamiseks, on keeldumisel pöördumatu tagajärg. Sellisel juhul on esialgne õiguskaitse vajalik adressaadi õiguste kaitseks;

• vajalik kolmanda isiku õiguste kaitseks. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on kolmandaks isikuks see, kellele haldusakt ei ole suunatud, kuid kelle õigusi või kohustusi haldusakt mõjutab. Eelnevas näites on kolmandaks isikuks kokkusaaja. Nagu öeldud, ei ole pikaajalise kokkusaamise luba otseselt temale suunatud, sest temal on õigus kokkusaamiseks oma lähedasega sellest loast sõltumata. Küll mõjutab loa andmine või sellest keeldumine kokkusaaja võimalust oma õigust realiseerida. Selles mõttes mõjub keeldumine koormavalt ka kokkusaajale kui kolmandale isikule. Pöördumatu tagajärg kolmandale isikule esineb siis, kui kokkusaajal ei ole haiguse või muu sarnase asjaolu tõttu hiljem esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võimalik kinnipeetavaga kokku saada.