Vaidemenetlus on sama haldusasja raames tõusetuva õigusliku või faktilise küsimuse teistkordne otsustamine. See eeldab, et enne vaidemenetlust peab olema toimunud haldusmenetlus, mille lahend on formaalselt jõustunud. Alates sellest hetkest hakatakse lugema tähtaega, mille kehtiv õigus annab haldusakti vaidlustamiseks. Eesti õiguses on üldine vaidlustamistähtaeg 30 päeva, kuid eriseadustes võib olla antud sellest erinev tähtaeg. Vaidemenetluse käigus saab lahendada üksnes neid küsimus, mida on eelnevalt haldusmenetluse raames lahendatud.

Vaidemenetluse saab algatada üksnes isik, kelle õigusi või vabadusi antud haldusakt või sooritatud toiming õigusvastaselt riivab. Seega algab vaidemenetlus alati vaide esitamisega (HMS § 71 jj). Haldusorgan ei saa omal algatusel vaidemenetlust algatada, kuid võib menetluse oma algatusel uuendada HMS § 64 jj alusel ja korras. Viimasel juhul ei ole tegemist vaidemenetlusega, vaid haldusmenetlusega. Loomulikult võib uuendatud haldusmenetluses tehtud uuele lahendile järgneda ka vaidemenetlus, kui mõnda osapoolt algse haldusakti muutmine, peatamine või kehtetuks tunnistamine ei rahulda.

Vaidemenetlus tekkis Eesti õiguskorda 2002.a HMS jõustumisega. Varasem õiguskord tundis üksnes kohtumenetlust ning kaebuse esitamist järelevalvet teostavale haldusorganile sekkumiseks või distsiplinaarasja algatamiseks. Kaebuse esitamine järelevalvet teostavale haldusorganile ei ole tänase õiguse mõistes korraline õiguskaitse vahend, kuid sellise pöördumise saamisel peab haldusorgan pöördumist õigesti tõlgendama ja määratlema (vt õppevahend "Kinnipeetava poolt esitatavad dokumendid").

PS § 15 kohaselt on igaühel oma rikutud õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse. Reeglina ei ole Eesti õiguskorras vaidemenetluse läbimine kohustuslik. Isik võib ise valida, kas ta pöördub oma õiguste kaitseks otse kohtusse või pöördub vaide korras haldusorgani poole oma vastuväidetega (vt joonisel 1 variant A). Selles osas on tehtud erand kinnipeetavate suhtes. Alates 01.01.2008 jõustuva VangS § 1.1 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.(vt joonisel 1 variant B).

[Joonis 1. Valikulise vaidemenetluse (A) ja kohustusliku vaidemenetluse (B) võrdlus (flowchart)]