LAHENDUS: VangS ei reguleeri sõnaselgelt vangla direktori määratud karistuste ajalist kehtivust. Vangistus on kinnipeetavale seoses konkreetse kuriteoga määratud karistus ning see seisund kehtib üksnes selle konkreetse kuriteo eest karistuse kandmise ajal. Kui kinnipeetav vabaneb vanglast kas seoses karistuse ära kandmisega või tingimisi enne tähtaegselt, siis lõppeb ka tema seisund kinnipeetavana. Vangistuse, kui konkreetse kuriteo eest määratud karistuse kandmisest tuleneva eriseisundi, olemusest tuleneb, et koos vanglast vabanemisega lõppevad ka kõik vangistusega seotud avalik-õiguslikud kohustused ja piirangud, sh kinnipeetavale vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristused. Kaasuse lahendamiseks ja vangla käitumise hindamiseks tuleb määratleda, mida mõelda mõiste "vanglast vabanema" all.

Tavakeeles tähendab mõiste "vanglast vabanema" vanglast kui kinnisest asutusest väljapääsemist, isiku kinnipidamise lõpetamist. Õiguslikus mõttes ei ole "vanglast vabanemine" alati seotud füüsiliselt vabadusse pääsemisega. Näiteks vabaneb vanglast ka kinnipeetav, kes kannab oma karistuse ära, kuid kellel puudub riigis viibimise alus ja kellele on tehtud riigist lahkumise ettekirjutus – sellisel juhul võib vanglast vabanenud isiku koheselt kinni pidada väljasaatmiskeskusesse toimetamiseks (vt VangS § 75 lg 5). Sarnane on olukord ka siis, kui vanglast vabaneb kinnipeetav, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus teises kriminaalasjas. Kui uurimisasutuse ametnik või prokurör peab vajalikuks isiku vahistamist kahtlustatava või süüdistatavana, võib isiku vanglast vabanemise järgselt kinni pidada ja otsustada tema suhtes vahistamise kohaldamise. Ka sellisel juhul lõppeb isiku õiguslik seisund "kinnipeetavana" ning ta nö toimetatakse samasse või teise vanglasse või arestimajja "vahistatuna". Kuigi isik ei pruugi reaalselt vabadusse pääseda, on tema kui kinnipeetava suhtes toimunud vanglast vabastamine (nt tuleb talle maksta välja vabanemistoetus).