Kartserisse paigutamise ja kartserisse paigutamise täideviimise otsustamine koosneb peamiselt kolmest etapist. Esmalt peab vangla direktor otsustama, kas kinnipeetav on distsiplinaarsüüteo toime pannud ja kas sellise distsiplinaarsüüteo eest tuleb seda kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega (karistuse määramine). Karistuse määrab vangla direktor distsiplinaarkäskkirjas.

Kui vangla direktor on määranud kinnipeetavale karistuseks kartserisse paigutamise, siis peab ta otsustama täiendavalt, kas karistus tuleb pöörata täitmisele. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib vangla direktor distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist (ei kohaldata vahistatu suhtes – VangS § 101 lg 2). Kartserisse paigutamise edasilükkamine vormistatakse reeglina vangla direktori distsiplinaarkäskkirjas. Kui kartserisse paigutamine on edasi lükatud, siis ei paigutata kinnipeetavat kartserisse enne, kui vangla direktor on eraldi haldusaktiga tuvastanud katseaja tingimuste rikkumise ja pöörab kartserisse paigutamise täitmisele. Reeglina otsustatakse see uues distsiplinaarkäskkirjas (vt VangS § 65 lg 3).

Kui kartserisse paigutamine pööratakse täitmisele, tuleb enne kinnipeetava kartserisse vastuvõtmist kontrollida, kas kinnipeetava tervislik seisund võimaldab kartserisse paigutamist ja kartser vastab nõuetele. Kui kinnipeetava tervis ei võimalda kartserisse paigutamist või kartser ei vasta tingimustele, on kartserisse paigutamine keelatud.