Sissejuhatus

Eesti jälitustegevuse õigus on alates 2000. aastast kiirelt arenenud, sest siis jõustus julgeolekuasutuste seadus, millega julgeolekuasutuste teabe kogumine jäeti välja jälitustegevuse seadusest. Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisega 1. juulist 2004.a sai jälitustegevuse planeerimise, juhtimise ja kontrolli õiguse Prokuratuur.

Riigikogus on 2008. a juunist menetluses jälitustegevuse muudatuste eelnõu SE 286, millega kaotatakse jälitustegevuse seadus ning jälitustegevuse normid viiakse kriminaalmenetluse seadustikku ja tagavad toimingud uurimisasutuste tegevust reguleerivatesse eriseadustesse. Seaduse muudatuste planeeritav jõustumisaeg on 1.jaanuar 2009.

Jälitustegevuse jaotada 4 gruppi:
1. Kuritegudega seotud jälitustegevus
2. Julgeolekuasutuste teostatav jälitustegevus ehk teabe hange
3. Kaitseväe luure
4. Isiku suhtes julgeolekukontrolli, töö- või teenistuskohale vastavuse või riiklike lubade taotlemise aluste kontrolli teostamine või tunnistajakaitse teostamine jälitustegevuse meetoditega.

Viimases grupis toodud juhtudel taotleb isik riigilt mingit tema jaoks positiivset sooritust ja peab arvestama sellega, et riik võib kontrollida tema tausta ja esitatud andmete õigsust (Laos 2008:2435).

Politseikolledžis käsitletakse vaid kuritegudega seotud jälitustegevust.