EELNÕU

 

286 SE I

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seadus

 

 

 

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

 

Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2008, 19, 132) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 

㤠1. Seadustiku reguleerimisala

Käesolevas seadustikus sätestatakse jälitustoimingute, kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.“;

 

2) seadustiku tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Kaitsejõudude Peastaap“ sõnaga „Sõjaväepolitsei“ vastavas käändes;

 

3) paragrahv 31 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

 

„(1) Uurimisasutused on oma pädevuse piires Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.

(2) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon ja reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten.“;

 

4) paragrahv 63 lõikes 1 asendatakse sõna „teabesalvestis“ sõnaga „teabetalletus“;

 

5) paragrahv 64 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3¹.^“;

 

6) seadustiku 3. peatüki 8. jagu „Tõendite kogumine jälitustoiminguga“ tunnistatakse kehtetuks;

 

7) seadustikku täiendatakse peatükiga 3¹ järgmises sõnastuses:

 

„3¹ . peatükk

JÄLITUSTOIMINGUD

 

§ 126¹. Jälitustoimingu tegemise üldtingimused

(1) Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.

(2) Jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigeaegselt võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

(3) Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi.

(4) Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.

(5) Käesolevas peatükis sätestatud toimingutesse võib kaasata Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku, Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku nende nõusolekul ning alaealise isiku tema seadusliku esindaja nõusolekul eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud nende või nende lähedase vastu.

(6) Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, edastab jälitustoimingu teinud jälitusasutus taotlenud asutusele jälitustoiminguga saadud teabe koos jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega.

(7) Jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemiseks moodustatud andmekogud ei ole käsitatavad andmekogudena avaliku teabe seaduse mõttes.

(8) Jälitusasutusel on õigus töödelda ka andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud.

 

§ 126². Jälitustoimingu tegemise alused

(1) Politseiamet, Kaitsepolitseiamet, Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel:

1) vajadus koguda teavet esimese astme kuriteo ettevalmistamise kohta või tahtliku teise astme kuriteo ettevalmistamise kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust;

2) käesoleva seadustiku §-s 140 nimetatud määruse täitmine;

3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses;

4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet esimese astme kuriteo kohta või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust;

5) vajadus täita välislepingust tulenevaid kohustusi.

(2) Jälitusasutus võib teha jälitustoimingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, kui see on seotud kuriteoga, mis on vastava jälitusasutuse uurimisalluvuses, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisusega.

(3) Kaitsepolitseiameti tegevusele teabe kogumisel karistusseadustiku 15. peatükis ettenähtud kuritegude ettevalmistamise kohta kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust.

(4) Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet võivad teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel.

(5) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha jälitustoiminguid kinnipidamiskohas ka muu uurimisasutuse taotlusel.

(6) Jälitustoimingu aluse äralangemisel tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada.

(7) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes eriseaduses sätestatud juhtudel.

(8) Käesolevat seadustikku ei kohaldata Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel tehtud toimingute suhtes.

 

 

§ 126³. Jälitustoimingud

(1) Käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1–5 nimetatud alusel võib jälitusasutus teha järgmisi jälitustoiminguid:

1) koguda varjatult isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

2) jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada varjatult asi;

3) teha päring elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jälitustoimingutele võivad Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 3–5 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:

1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;

2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet;

3) matkida kuritegu;

4) kasutada politseiagenti.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jälitustoimingutele võib Justiitsministeeriumi vanglate osakond või vangla käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:

1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;

2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet.

(4) Käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 3‑5 nimetatud alusel tehtava jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks.

(5) Käesoleva seaduse mõttes loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud.

 

§ 126⁴. Jälitustoiminguks loa andmine

(1) Jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 126⁵ sätestatud juhul. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel.

(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri vormivabal loal, kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.

(3) Juhtudel, kui käesoleva peatüki kohaselt on jälitustoiminguks vajalik eeluurimiskohtuniku luba, võib edasilükkamatutel juhtudel jälitustoimingu teha prokuratuuri vormivabal loal. Prokuratuur teatab jälitustoimingust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(4) Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa.

 

126⁵. Isikuandmete varjatud kogumine

(1) Jälitustoiminguks loetakse andmete varjatud kogumist teisest riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

(2) Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu pidaja on kohustatud hoidma saladuses käesoleva seaduse paragrahvi 126³ lõike 1 punktis 1 nimetatud päringute tegemise.

 

§ 126⁶. Varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine

(1) Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoimingu käigus teostatakse vajaduse korral videosalvestamist, fotografeerimist või kopeerimist või talletatakse kogutud teave muul viisil.

 

§ 126⁷. Elektroonilise side ettevõtjale päringu tegemine

(1) Elektroonilise side ettevõtjale päringu tegemiseks elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta annab prokuratuur loa, milles märgib kuupäevalise täpsusega ajavahemiku, mille ulatuses andmete nõudmine on lubatud.

(2) Lisaks käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud kuritegudele võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga koguda tõendeid prokuratuuri loal üksikpäringuna karistusseadustiku §-de 120, 156, 157, 157¹, 179, 180, 242, 245, 247, 249, 265, 275, 300, 300¹, 305, 323¹ ja 398 ning § 377 lõike 1 järgi alustatud kriminaalasjades. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.

 

§ 126⁸. Postisaadetise varjatud läbivaatus

(1) Postisaadetise varjatud läbivaatusel kogutakse saadetise kohta vaatlusandmeid.

(2) Pärast postisaadetise varjatud läbivaatuse tegemist edastatakse saadetis adressaadile.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingu käigus teostatakse vajaduse korral videosalvestamist, fotografeerimist või kopeerimist või talletatakse kogutud teave muul viisil.

(4) Postisaadetise varjatud läbivaatuse käigus võib saadetise asendada.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest.

 

§ 126⁹. Teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine

(1) Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse.

(2) Tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud või kui nimetatud isiku suhtes on antud luba salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või kui mõne muu isiku salajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik paneb või on pannud ise toime kuriteo.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest.

 

§ 126¹⁰. Kuriteo matkimine

(1) Kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 126¹ lõikes 3 ettenähtud piiranguid.

(2) Võimaluse korral jäädvustatakse kuriteo matkimine foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik luba pikendada kuni kahe kuu kaupa. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest.

 

§ 126¹¹. Politseiagendi kasutamine

(1) Politseiagent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid muudetud identiteeti kasutades.

(2) Politseiagendi kasutamiseks annab kirjaliku loa prokuratuur.

(3) Politseiagendil on kõik jälitusasutuse ametniku kohustused niivõrd, kui see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

(4) Politseiagendi ütlusi tõendina kasutades järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tunnistaja kohta.

(5) Prokuratuuri otsusel jäetakse politseiagendi kasutamise fakt või politseiagendi isik salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu politseiagendi või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise politseiagendina.

 

§ 126¹². Jälitustoimingu dokumenteerimine

(1) Jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teostanud või jälitustoimingu taotlenud ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse:
1) jälitustoimingu teinud asutuse nimetus;
2) jälitustoimingu tegemise aeg ja koht;
3) isiku nimi, kelle suhtes jälitustoimingut tehti;
4) jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik.

(2) Protokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus.

(3) Vajaduse korral vormistab jälitustoimingu teinud jälitusasutus jälitustoiminguga kogutud teabe jälitustoimingu kokkuvõttes. Jälitustoimingu kokkuvõte ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus lisatakse jälitustoimikusse.

 

§ 126¹³. Jälitustoimiku pidamine

(1) Jälitustoimingud tehakse avatud jälitustoimiku raames

(2) Jälitustoimiku avamiseks annab loa prokuratuur.

(3) Jälitustoimiku avamiseks käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib luba pikendada kuni kahe kuu kaupa.

(4) Jälitustoimik suletakse käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud aluse äralangemise korral või prokuratuuri korraldusel.

(5) Jälitustoimikus säilitatakse jälitustoiminguga kogutud andmed, käesoleva seadustiku § 126¹ lõikes 8 nimetatud viisil saadud andmed ning jälitustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikud andmed variisiku ning teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali kohta.

(6) Jälitustoimiku pidamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

 

§ 126¹⁴. Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine ja hävitamine

(1) Jälitustoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitusasutuses vastavalt käesoleva seadustiku § 123¹³ lõikes 6 nimetatud korrale.

(2) Jälitustoimikuid säilitatakse alljärgnevalt:

1) ettevalmistatava kuriteo kohta peetud jälitustoimikud, isiku tagaotsimise toimikud ja konfiskeerimistoimikud – kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 50 aastat;
2) kuriteotoimikud – kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni või kuriteo aegumistähtaja möödumiseni.

(3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võidakse säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, vältimaks jälitustoimingus osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemist.

(4) Kui kriminaaltoimikusse on lisatud jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletus, mida ei ole vaja säilitada, võib isik, kelle põhiõigusi on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.

(5) Teabetalletuse hävitab jälitustoimingu teinud asutus prokuratuuri loal ning prokuröri juuresolekul. Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

(6) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavad toimikud säilitatakse ja hävitatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

(7) Hävitamisele kuuluvad toimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.

 

§ 126¹⁵. Jälitustoimingust teavitamine

(1) Jälitusasutus teavitab pärast jälitustoimingu tegemist viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti.

(2) Jälitusasutus võib jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib:

1) kahjustada teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi;

2)    ohustada jälitustoimingu eesmärki;

3)    kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust;

4)    seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;

5)    seada ohtu politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses.

(3) Isiku võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemiseni.

 

§ 126¹⁶. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

(1) Isikul, keda on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 126¹⁵ teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
1) teiste isikute eraelu kohta;
2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seaduslikke õigusi ja vabadusi;

3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;

4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;

5) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses;
6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust;
7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1‑6.

(2) Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

 

§ 126¹⁷. Järelevalve jälitustoimingute üle

(1) Järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle jälitustoimingute tegemisel teostab Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud korras.

(2) Järelevalvet jälitustoimingu vastavuse üle käesoleva seadustiku §-des 126⁴ ja 126¹³ lõikes 2 sätestatud loale teostab prokuratuur.

(3) Järelevalvet jälitustoimingu seaduslikkuse ja põhjendatuse üle teostab julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemisest.

 

8) paragrahv 212 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

 

„6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos.“;

 

9) paragrahv 212 lõike 3 punkt 6 jäetakse välja;

 

10) paragrahv 403³ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

 

11) paragrahv 508¹ lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „teabesalvestis“ sõnaga „teabetalletus“.

 

 

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

 

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust (RT I 2004, 46, 329; 2005, 20, 127) täiendatakse §-ga 25¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 25¹. Jälitustoimingu lubade kehtivus

Kuni 31. detsembrini 2008. a antud load jälitustoimingu tegemiseks kehtivad neis märgitud isikute suhtes neis märgitud tähtaja lõpuni.“.

 

 

 

 

§ 3. Hasartmänguseaduse muutmine

 

Hasartmänguseaduses (RT I 1995, 58, 1005; 2008, 15, 108) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahv 15 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

 

„(2¹) Maksu- ja Tolliamet võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine.

(2²) Lõikes 2¹ nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.“;

 

2) paragrahv 18 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

 

„(5) Maksu- ja Tolliamet võib korraldusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada korraldusloa andmine.

(6) Lõikes 5 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.“.

 

 

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

 

Kaitseväeteenistuse seadust (RT I 2000, 28, 167; 2007, 65, 406) täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 80¹. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Sõjaväepolitsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku Sõjaväepolitseisse teenistusse võtmine.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.“.

 

 

§ 5. Maksukorralduse seaduse muutmine

 

Maksukorralduse seadust (RT I 2002, 26, 150; 2008, 3, 21) täiendatakse peatükiga 7¹ järgmises sõnastuses:

 

„7¹. peatükk

Jälitustoimingud ja salajane koostöö

 

§ 81¹. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

 

§ 81². Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted

(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politseiseaduses sätestatud tingimustel.

(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht.

(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.“.

 

 

§ 6. Politseiseaduse muutmine

 

Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahv 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2³ järgmises sõnastuses:

 

„2³) teha sideettevõtjale päring teadmata kadunuks jäänud isiku kohta elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks ning isiku asukoha tuvastamiseks, teavitades sellest päringust isikut viivitamata;“;

 

2) seadust täiendatakse IV². peatükiga järgmises sõnastuses:

 

“IV² peatükk

JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ

 

§ 13¹¹. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks

(1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või sobivus politseiteenistusse.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

 

§ 13¹². Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks

(1) Politsei võib isiku isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks teha isiku suhtes tema eelneval kirjalikul nõusolekul kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguid.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud, kui muud kontrolli võimalused on ammendunud ja esineb põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuse suhtes, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuse osas ja see võib oluliselt riivata isikute põhiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku.

(3) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab politseipeadirektor, politseipeadirektori asetäitja, Keskkriminaalpolitsei direktor, politseiprefekt või kaitsepolitsei peadirektor.

(4) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik politseipeadirektori või kaitsepolitsei peadirektori põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

 

§ 13¹³. Kaasamine salajasele koostööle

(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut.

(2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada.

(3) Loa isiku kaasamiseks annab politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti juht või tema poolt määratud ametnik.

(4) Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lõikes 5 sätestatud juhul.

(5) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

(6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtes.

(7) Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab isiku kaasanud asutus.

(8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

 

§ 13¹⁴. Toetus salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, töövõimetuse  ja talle kehavigastuse tekitamise korral

(1) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel hukkub, maksab riik tema lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset toetust120-kordse politseiametniku miinimumpalga ulatuses.

(2) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tunnistab isiku oma otsusega salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks, maksab riik ühekordset toetust:
1) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 10–30 protsenti – 10-kordse politseiametniku miinimumpalga ulatuses;

2) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 40–90 protsenti – 20-kordse politseiametniku miinimumpalga ulatuses;

3) täieliku töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 100 protsenti – 60-kordse politseiametniku miinimumpalga ulatuses.

(3) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, mis kestab üle 30 päeva, maksab riik ühekordset toetust politseiametniku miinimumpalga ulatuses.

(4) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel vigastada või haigestub, kannab riik ravi- ja ravimikulud.

(5) Vabariigi Valitsus kehtestab ülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral siseministri käskkirja alusel antava ühekordse toetuse maksmiseks taotluste esitamise, toetuse määramise ja väljamaksmise korra.

 

 

 

 

§ 13¹⁵. Konspiratsioonivõtted

(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

(2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti juhi või nende volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.

 

§ 13¹⁶. Teesklemine

(1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võivad Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei ja Kaitsepolitseiamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali.

(2) Teeseldava isiku või välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus üldises korras siseministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse samuti üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse siseministrit.

(3) Siseminister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks politseipeadirektori või kaitsepolitsei peadirektori põhistatud taotlusel. Taotlusel näidatakse:

1) isiku teesklemise vajadus;

2) teeseldava isiku liik;

3) isiku teesklemise kulud;

4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks määratav.

(4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab siseminister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.

(5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse tehtud tehinguks.

(6) Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ja Kaitsepolitseiameti juht esitavad iga teeseldava isiku majandusaasta alguses siseministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohta.

 

§ 13¹⁷. Variisiku kasutamine

(1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikut.

(2) Variisik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes aitab tagada jälitustoimingu varjatust.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti juht.

(4) Variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrd, kui see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

(5) Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina.“.

 

 

§ 7. Politseiteenistuse seaduse muutmine

 

Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahv 9 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

 

“9) kes esitas isikuankeedis valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.“;

 

2) seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 9¹. Andmete kogumine isiku teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab isikuankeedi, mille vormi kehtestavad vastavalt politseipeadirektor ja kaitsepolitsei peadirektor.

(2) Kaitsepolitseiameti juhil või selle politseiasutuse juhil, kuhu isik teenistusse kandideerib, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:

1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikuid on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kas nad on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata.

(4) Kaitsepolitseiamet või politseiasutus, kuhu isik teenistusse kandideerib, võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tema politseiteenistusse võtmine.

(5) Isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse Sisekaitseakadeemias. Nimetatud isiku sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid tema elukohajärgne politseiasutus.“.

 

 

§ 8. Prokuratuuriseaduse muutmine

 

Prokuratuuriseadust (RT I 1998, 41/42, 625; 2008, 1, 3) täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 8¹. Kohtu luba nõudvate jälitustoimingute lubade taotlemine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktides 1‑3 nimetatud jälitustoiminguks võib eeluurimiskohtuniku luba taotleda juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör, samuti ringkonnaprokurör, eriasjade prokurör ja vanemprokurör juhtivprokuröri või teda asendava prokuröri, riigiprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või riigi peaprokuröri nõusolekul.“.

 

§ 9. Relvaseaduse muutmine

 

Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2008, 3, 24) tehakse järgmised muudatused:

 

1) seadust täiendatakse §-ga 35² järgmises sõnastuses:

 

 

 

„§ 35². Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Kui tulirelva soetamisluba või tulirelva relvaluba taotleb välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, võib politsei taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeteid tema soovil.“;

 

2) seadust täiendatakse §-ga 67¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 67¹. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada tegevusloa andmine.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeteid tema soovil.“.

 

 

§ 10. Strateegilise kauba seaduse muutmine

 

Strateegilise kauba seadust (RT I 2004, 2, 7; 2007, 16, 77) täiendatakse peatükiga 5¹ järgmises sõnastuses:

 

„5¹. peatükk

Andmete kogumine jälitustoimingutega

 

§ 43¹. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada litsentsi või väljaveo üldloa kasutaja õiendi andmine strateegilise kauba sisseveoks, väljaveoks, transiidiks või sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamiseks või ettevõtja kandmine sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse otsustamiseks.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeteid tema soovil.“.

 

 

§ 11. Tolliseaduse muutmine

 

Tolliseadust (RT I 2004, 28, 188; 2007, 22, 113) täiendatakse peatükiga 2¹ järgmises sõnastuses:

 

„2¹. peatükk

Jälitustoimingud ja salajane koostöö

 

§ 22¹. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeid tema soovil.

 

§ 22². Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted

(1) Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politseiseaduses sätestatud tingimustel.

(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht.

(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.“.

 

 

§ 12. Tunnistajakaitse seaduse muutmine

 

Tunnistajakaitse seaduses (RT I 2005, 39, 307; 2007, 16, 77) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „asjaomast kriminaalasja menetleva ametniku“ sõnadega „uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu“;

 

2) paragrahv 10 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

 

3) seadust täiendatakse §-ga 17¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 17¹. Kaasabi osutamine välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusel

(1) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalikul taotlusel võib tunnistajakaitset teostav asutus osutada ühekordset kaasabi taotluse esitaja poolt tunnistajakaitse alla võetud isiku kaitsmisel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava suhtes lepingut sõlmimata.

(2) Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus kaasabi osutamiseks esitatakse tunnistajakaitset teostava asutuse juhile, kes vaatab selle läbi ja annab nõusoleku taotluse rahuldamiseks või keeldub sellest viie tööpäeva jooksul, alates kaasabi taotluse saamisest.

(3) Koopia välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaasabi taotlusest ja teave selle rahuldamise või keeldumise kohta edastatakse Riigiprokuratuurile.”;

 

4) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

 

5) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Kaitselepingus” sõnadega „või välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni esitatud kaasabi taotluses“;

 

6) seadust täiendatakse §-dega 18¹ ja 18² järgmises sõnastuses:

 

 

 

 

„§ 18¹. Jälitustoimingute tegemine tunnistajakaitsealases tegevuses

(1) Tunnistajakaitse taotluse menetlemisel ja kaitseabinõude kohaldamisel on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus teha kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoiminguid.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa tunnistajakaitset teostava asutuse juht või tema määratud ametnik.

(3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

(4) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võib kohus anda kuni kaheks kuuks ja seda võib riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra.

(6) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jälitustoimingu teha riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri vormivabal loal, kes teatab jälitustoimingust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule, kes otsustab prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel jälitustoimingu lubatavuse ja jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(7) Isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, sellest ei teavitata.

 

§ 18². Konspiratsiooni tagamine

Konspiratsiooni tagamiseks on tunnistajakaitset teostaval asutusel õigus politseiseaduses sätestatud korras:

1) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata tunnistajakaitse kohaldamisega seotud isikuid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;
2) teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali;

3) kasutada variisikuid ja salajasele koostööle kaasatud isikuid.“;

 

7) paragrahvi 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

 

㤠19. Tunnistajakaitsega seotud teave

(1) Tunnistajakaitset teostaval asutusel on õigus talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks töödelda isikuandmeid ning asutada andmekogusid, mis ei ole käsitletavad andmekogudena avaliku teabe seaduse mõttes.

(2) Tunnistajakaitse alla võtmise otsustamiseks ja tunnistajakaitse kohaldamisel kogutud teavet ning muid tunnistajakaitse kohaldamisega seonduvaid materjale säilitatakse kaitsetoimikutes. Kaitsetoimik avatakse iga kaitstava kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

(3) Tunnistajakaitsega seotud teave, mis ei ole riigisaladuseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõttes, on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse mõttes.“.

 

 

 

 

§ 13. Turvaseaduse muutmine

 

Turvaseadust (RT I 2003, 68, 461; 2006, 26, 191) täiendatakse §-ga 46¹ järgmises sõnastuses:

 

„§ 46¹. Andmete kogumine jälitustoimingutega

(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud objekti hõlmava tegevusloa andmine.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeteid tema soovil.“.

 

 

§ 14. Vangistusseaduse muutmine

 

Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2008, 17, 118) tehakse järgmised muudatused:

 

1) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 3¹. peatükis ning käesoleva seaduse 2. peatüki 3¹. jaos sätestatud alustel ja korras.“;

 

2) seaduse 2. peatükki täiendatakse 3¹. jaoga järgmises sõnastuses:

 

„3¹. jagu

Jälitustoimingud ja salajane koostöö

 

§ 33¹. Andmete kogumine isiku juurdepääsu jälitusteabele ja teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Justiitsministeeriumi vanglate osakonda või vanglasse.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoimingutega kogutud andmeteid tema soovil.

 

§ 33². Salajane kaastöö ja konspiratsioonivõtted

(1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politseiseaduses sätestatud tingimustel.

(2) Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht või tema määratud ametnik.

(3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna või vangla juht.

(4) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhi või vangla juhi või nende volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.“.

 

 

§ 15. Välismaalaste seaduse muutmine

 

Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 2008, 18, 122) § 15¹ täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

 

„(7) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik selleks, et otsustada elamis- või tööloa andmine või pikendamine või Eesti kodakondsuse andmine.

(8) Lõikes 1 nimetatud isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid tema soovil.“.

 

 

§ 16. Jälitustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Jälitustegevuse seadus (RT I 1994, 16, 290; 2007, 16, 77) tunnistatakse kehtetuks.

 

 

§ 17. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

 

 

 

 

Riigikogu esimees                   Ene Ergma

 

 

 

Tallinn,                                 2008

 

 

 

 

Algatanud Vabariigi Valitsus        

9. juunil 2008 nr 1-6/58                                                            Vabariigi Valitsuse nimel

 

 

 

 

                                                                                              Heiki Loot

                                                                                              Riigisekretär