Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.12.2008.a otsus nr. 3-1-1-63-08

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

I. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõu eesmärgiks on korrastada kehtiv jälitustegevuse süsteem, näha ette kindlad alused, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ning tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet.

Juba julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) eelnõu väljatöötamisel rõhutati vajadust korrastada olemasolev jälitustegevuse süsteem, eristada korrakaitseline ning kriminaalmenetluslik jälitustegevus ning jälitustegevuse seadus (edaspidi JTS) kui selline kehtetuks tunnistada.

Korrakaitseseaduse (edaspidi KKS) eelnõu väljatöötamisel võeti sihiks vastav regulatsioon sätestada KKS-s. Praeguseks on kokku lepitud lahenduses, mille kohaselt korrakaitseline ehk ohutõrje eesmärgil teostatav jälitustegevus reguleeritakse kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) ning JTS tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud küsimus oli arutlusel ka Riigikogu õiguskomisjoni 26.02.2008 istungil, kus see kiideti heaks. JTS regulatsioon, mida KrMS-is ei sätestata, reguleeritakse teistes seadustes, eeskätt maksukorralduse seaduses, politseiseaduses, vangistusseaduses.

Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja on koostanud koostöös Siseministeeriumi ja prokuratuuriga Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp (tel. 620 8220, e-post heili.sepp@just.ee) ja sama talituse nõunik Markko Künnapu (tel 620 8205, e-post markko.kynnapu@just.ee).

Eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust.

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu § 1 p 1

Muudatustega täiendatakse KrMS-i isikuandmete varjatud töötlemise ehk jälitustoimingute tegemise regulatsiooniga. Kehtiv KrMS sisaldab juba regulatsiooni jälitustoimingutega tõendite kogumise kohta kriminaalmenetluses. Eelnõuga lisatakse KrMS-i lisaks kriminaalmenetluslikule jälitustegevusele ka nn korrakaitseline jälitustegevus, mille peamised eesmärgid on andmete kogumine ettevalmistatavate kuritegude kohta ning kriminaalmenetluse tagamine. Eelnõus kasutatakse läbivalt mõistet jälitustoiming. Kõikide isikuandmete varjatud töötlemise meetmete puhul on tegemist jälitustoiminguga. Erinevus seisneb siin üksnes jälitustoimingu tegemise lubatavuses eri alustel. Kui kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil on lubatud kõik jälitustoimingud, siis tõendite mittekogumisel üksnes osa neist. Eraldi eriregulatsioon puudutab üksikpäringu tegemist sideettevõtjalt andmete saamiseks.

Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et muudatustega ei laiendata kriminaalmenetluse mõistet ega ulatust. Sellel põhjusel muudetakse seadustiku kohaldamisala regulatsiooni ning sätestatakse seal eraldi instituudina jälitustoimingud.

Jälitustoiminguga kogutud andmeid saab kasutada tõendina. Kõikide jälitustoimingutega saadud andmed fikseeritakse jälitustoimingu protokollis ning see on tõend juba kehtiva KrMS § 63 lg 1 kohaselt. Siinkohal tuleb alati lähtuda ka jälitustoimingute lubatavuse tingimustest. Seetõttu võib neid andmeid tõendina kasutada üksnes esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo puhul, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

Regulatsioon ei laiene julgeolekuasutuste tegevusele JAS-st tulenevate ülesannete täitmiseks. Nimetatud asutused juhinduvad oma tegevuses JAS nõuetest ka edaspidi. Kaitsepolitseiameti puhul sõltub isikuandmete varjatud töötlemise suhtes seadusliku aluse ja regulatsiooni valik asjaolust, kas täidetakse JAS-st või KrMS-st tulenevaid ülesandeid.

Eelnõu § 1 p-d 2, 3, 8, 9

Käesolevate muudatuste eesmärgiks on anda Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglale uurimisasutuse pädevus. Kehtiva õiguse kohaselt oli eespool nimetatud asutustel lubatud teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid.

Eelnõu § 1 p 4 ja 11

Tegemist on redaktsioonilise muudatusega. Sõna „teabesalvestis“ asendatakse sõnaga „teabetalletis“, mida kasutatakse seadustikus läbivalt.

Eelnõu § 1 p 5

Kuna jälitustoiminguga tõendite kogumine reguleeritakse seadustikus uues peatükis, on vaja parandada viide.

Eelnõu § 1 p 6

Kehtiva KrMS-i 3. peatüki 8. jagu „Tõendite kogumine jälitustoiminguga“ tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 p 7

KrMS-i täiendatakse uue peatükiga 3¹ „Jälitustoimingud“, kus nähakse ette jälitustoimingud ning neid abistavad ja toetavad meetmed. Eelnõus on loobutud varasematest „jälitustegevuse“ ja „jälitusmenetluse“ mõistetest, mis ei olnud piisavalt selged ega piiritletud ning nende asemel räägitakse konkreetsetest jälitustoimingutest, millega piiratakse isikute õigusi.

Muudatuste väljatöötamisel on arvestatud nii kehtiva KrMS-i, JTS-i kui ka KKS eelnõu sätteid. Eriregulatsioon jälitustegevuse kohta, mida KrMS-s ei reguleerita, sätestatakse vastavates eriseadustes. Nt tunnistajakaitse teostamise eesmärgil jälitustoimingute tegemise regulatsioon sätestatakse tunnistajakaitse seaduses viitega KrMS-i konkreetsele jälitustoimingule. Samamoodi tuleb näha eriseadustes ette alused ka julgeolekukontrollide tegemiseks, litsentside, tegevuslubade jms andmiseks ühes viidetega KrMS-le.

KrMS § 126¹

Siin sätestatakse jälitustoimingu mõiste ning selle tegemise üldised tingimused.

Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seda andmesubjekti eest varjates. Kehtib ultima ratio põhimõte, mille kohaselt on jälitustoiming lubatud üksnes siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada või seda õigeaegselt teha muul, andmesubjekti õigusi vähem riivaval viisil.

Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult vara ja keskkonda ega riivata põhjendamatult muid isikuõigusi.

Jälitustoiminguid tehakse läbi jälitusasutuste, nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.

Kui selles peatükis sätestatud toimingutesse soovitakse kaasata Riigikogu, valla- või linnavolikogu liiget, kohtunikku, prokuröri, advokaati, vaimulikku, Riigikogu poolt valitavat ja nimetatavat ametiisikut tema nõusolekul või alaealist tema seadusliku esindaja nõusolekul, võib seda teha üksnes eeluurimiskohtuniku loal ning juhtudel, kui kuritegu on suunatud eespool nimetatud isiku või tema lähedase vastu.

Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, teatab jälitustoimingu teinud asutus taotluse täitmisest uurimisasutusele kirjalikult ja edastab talle vajaduse korral koos protokolliga jälitustoimingus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletuse.

Jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemiseks on jälitusasutustel õigus moodustada andmekogusid. Samas ei ole need andmekogud käsitatavad andmekogudena avaliku teabe seaduse mõttes.

KrMS § 126²

Paragrahvi lõikes 1 antakse loetelu asutustest, kellel on õigus jälitustoiminguid teha. Nendeks asutusteks on Politseiamet, Kaitsepolitseiamet, Sõjaväepolitsei, Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Praegu on eelnõus Politseiamet ja Piirivalveamet nimetatud eraldi. Kui ühendasutus on moodustatud, tuleb eelnõus kasutada uue asutuse nimetust. Eelnõus kasutatakse Kaitsejõudude Peastaabi asemel Sõjaväepolitsei nimetust, kuna see nähakse ette kaitseväe korralduse seaduse eelnõus.

Kui kõik jälitusasutused võivad teha jälitustoiminguid omal initsiatiivil, siis Politseiametile ja Kaitsepolitseiametile on antud õigus teha jälitustoiminguid ka teiste uurimisasutuste taotlusel. Siiski peavad alati olema olemas jälitustoimingu tegemise alused.

Jälitustoimingu tegemine on lubatud järgmistel eesmärkidel:

1) vajadus koguda teavet esimese astme kuriteo ettevalmistamise kohta või sellise tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo ettevalmistamise kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust;

2) tagaotsimismääruse täitmine;

3) konfiskeerimismenetluses tõendite kogumine;

4) vajadus koguda kriminaalmenetluses tõendeid esimese astme kuriteo kohta või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust;

5) vajadus täita välislepingutest tulenevaid kohustusi.

Juhul kui eespool nimetatud alus langeb ära, tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada.

Tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et eelnõu piiritleb jälitustoimingute tegemist võrreldes kehtiva õigusega, kus nähti ühe ajendina ette kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Kui varem oli see lubatud kõikide kuritegude puhul, siis nüüd on jälitustoimingud suunatud raskematele kuritegudele. Eelnõus on jälitustoimingute juures loobutud „kuritegude ennetamisest ja tõkestamisest“. Selle asemel on üritatud määratleda see eesmärgi kaudu. Abstraktne ennetamine ja tõkestamine ei saa olla isikuandmete varjatud töötlemise eesmärgiks. Selle asemel tehakse eelnõu kohaselt jälitustoiminguid eesmärgiga koguda teavet ettevalmistatavate kuritegude kohta. Juhul kui on andmeid võimaliku kuriteo kohta, aga nendest ei piisa kriminaalmenetluse alustamiseks, siis põhjendatud kahtluse olemasolul on ainsaks võimalikuks lahenduseks andmete kogumine jälitustoimingutega. Selle tulemusena on võimalik koguda täiendavalt andmeid, mille põhjal saab teha lõpliku otsuse. Piisavate andmete olemasolul tuleb kas alustada kriminaalmenetlust ning jätkata tõendite kogumist kriminaalmenetluse reeglite järgi või kui kahtlus osutus põhjendamatuks, jälitustoiming lõpetada. Kuriteo ettevalmistamise kohta teabe saamisel võimalus kas alustada kriminaalmenetlust või rakendada korrakaitselisi meetmeid ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanekute väljatöötamisel kaaluti ühe variandina ka selliste kuritegude kataloogi loomist, mille puhul oleks jälitustoimingud lubatud. Pärast argumentide kaalumist leiti, et otstarbekam on jääda kehtivas KrMS-s oleva mudeli juurde, mille kohaselt see on lubatud üksnes esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo puhul, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

Kuritegude kataloogi sätestamise peamised vastuargumendid olid, et see muudaks regulatsiooni oluliselt segasemaks. Siinkohal võib tuua mitmeid näiteid Saksamaa õigusest. Näiteks Schleswig-Holsteini Allgemeine Verwaltungsgesetz ei sisalda üldse sellist kataloogi ning lubab teostada isikuandmete varjatud töötlemist kõrgendatud ohu korral KKS mõttes.

Nordrhein-Westfaleni Polizeigesetz võimaldab isikuandmete varjatud töötlemist, sealhulgas pealtkuulamist, raskete süütegude ennetamiseks. Rasked süüteod (erhebliche Straftaten) seaduse tähenduses on aga kõik kuriteod ning loetletud väärteod. Samasugune regulatsioon on ka Hamburgi ja Thüringeni liidumaa seadustes.

Jälitustoimingu tegemise alusena on sisse toodud ka vajadus koguda tõendeid konfiskeerimismenetluses. Selline alus tuleb ka kehtivast õigusest (KrMS § 403³ lg 2). Samas tuleks õigusselguse huvides kõik alused sätestada üheskoos.

Eelnõu näeb jälitustoimingu tegemise alusena eraldi ka välislepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kõne alla tulevad eelkõige Schengeni konventsioonist tulenevad kohustused. Tulevikus ei ole välistatud ka muudest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused (nt Prümi leping vms).

Nimetatud alus näeb jälitustoimingu tegemiseks ette tunduvalt leebemad alused, kui on ette nähtud siseriiklikus õiguses. Eelnõu kohaselt võib tõendi kogumisele mittesuunatud jälitustoimingut teha üksnes esimese astme kuriteo korral või sellise tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo korral, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. Kriminaalmenetluse raames tehtavate jälitustoimingute puhul oli see nii juba kehtiva õiguse kohaselt.

Samas Schengeni konventsiooni artikli 40 lõike 1 kohaselt võib piiriülest jälgimist, mille puhul on tegemist jälitustoiminguga, teostada oma riigis väljaandmise alust andva kuriteo kohtueelse menetluse raames.

KrMS § 439 lõike 1 kohaselt on isiku väljaandmine tema suhtes välisriigis kriminaalmenetluse jätkamiseks lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega. KrMS § 491 lõige 1 sätestab, et isiku loovutamine tema suhtes taotlevas riigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

Seetõttu tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et kuna välislepingust tuleneva kohustuse täitmise puhul on tegemist jälitustoimingu tegemise erialusega, ei kohaldata siin § 126² lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud piiranguid sanktsioonile.

Kõnealuse paragrahvi lõige 2 täpsustab, et jälitusasutus võib vastava aluse esinemisel teha jälitustoimingu üksnes siis, kui see on seotud kuriteoga, mis on vastava jälitusasutuse uurimisalluvuses – seega näiteks võib maksu- ja tolliamet teha jälitustoiminguid üksnes nende menetluspädevuses olevate kuritegude ettevalmistamise kohta andmete kogumiseks jne. Kehtivas seaduses selline piirang expressis verbis puudub, mis jätab ebaselgeks, kas piiratud uurimispädevusega asutused võivad või ei või teha jälitustoiminguid kuritegude osas, mis on väljaspool nende uurimisalluvusest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-s 212 sätestatule.

Erandina on sätestatud lõikes 3, et Kaitsepolitseiameti tegevusele karistusseadustiku 15. peatükis ettenähtud kuritegude ettevalmistamise kohta teabe kogumisel kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust. Seega võib Kaitsepolitseiamet ettevalmistatavate riigivastaste kuritegude kohta teavet koguda mitte KrMS, vaid julgeolekuasutuste seaduse regulatsiooni järgides. Eelnõu seletuskirja koostamise ajal kehtiva jälitustegevuse seaduse kohaselt on Kaitsepolitseiamet jälitusasutus üksnes kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel; muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust. Julgeolekuasutuste seaduse § 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus julgeolekuasutuste ülesandeid ja pädevust riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel. Kuivõrd Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses (Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määrus nr 193) on mitmeid kuritegusid, mis ei ole otseselt seostatavad ohuga riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale, siis peame vajalikuks eristada ka varjatult andmete kogumise puhul Kaitsepolitseiameti erinevaid tegevusliine. KrMS järgi reguleeritakse üksnes selliseid Kaitsepolitseiameti tegevusi, mille esmane eesmärk on kriminaalmenetlus või sellega seotud teabe kogumine. Riigivastaste kuritegude ettevalmistamise kohta teabe kogumisel on küll karistusõiguslik ja kriminaalpoliitiline tähtsus, kuid vähemalt sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja riiklik julgeolek.

Eelnõu kohaselt võivad Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel. Siinkohal sätestatakse eraldi ka Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla õigus teha muu uurimisasutuse taotlusel jälitustoiminguid kinnipidamiskohas. Kuna kinnipidamiskoha puhul on tegemist suletud territooriumiga, on sellise võimaluse ettenägemine praktilistel kaalutlustel vajalik.

Õigusselguse huvides on käesolevas paragrahvis sätestatud sõnaselgelt ka see, et KrMS-s sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes eriseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Selgelt tuuakse välja ka erisus Finantsinspektsiooni suhtes, kes teostab jälitustoiminguid talle eriseadustes pandud pädevuse alusel ja piires.

KrMS § 126³

Selles paragrahvis antakse loetelu jälitustoimingutest. Jälitustoimingud erinevad riive ulatuse poolest isiku õigusele ning on lubatud erinevate aluste olemasolu korral.

Kriminaalmenetlusväliselt on lubatud teha järgmisi jälitustoiminguid:

1) saada varjatult isikuandmeid füüsiliselt isikult, riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

2) jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada varjatult asi;

3) teha kirjalik päring elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks.

Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et kriminaalmenetlusvälise ja konfiskeerimismenetluse välise jälitustoimingu käigus ei ole lubatud varjatult siseneda isiku hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi. Kriminaalmenetluse raames ja välislepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tehtava jälitustoimingu puhul tuleb selleks alati eraldi luba taotleda. Kommenteeritava paragrahvi lõige 4 defineerib väljakujunenud õiguspraktikale tuginedes, millist valdusesse sisenemist loetakse selle seadustiku mõttes varjatult sisenemiseks.

Põhiseaduse § 33 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Karistusseadustiku § 266 näeb ette kriminaalvastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

Riigikohus on avanud jälitustoimingu mõistes varjatud sisenemise oma 15.05.2006 lahendis nr 3-1-1-13-06 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222488591 :

„Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et JTS § 12 lg 2 p-s 1 (enne 1. juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) ette nähtud jälituse erandtoiminguga on tegemist siis, kui ilma põhiseaduse §-s 33 ettenähtud põhiõiguse subjekti teadmata tungitakse tema valdustesse teabe salajaseks kogumiseks või salvestamiseks. Teisisõnu tuleb teabe kogumiseks või salvestamiseks valdusesse sisenemine lugeda varjatuks juhul, kui sisenemise fakt või selle eesmärk (teabe kogumine ja salvestamine) jääb valdaja eest varjatuks.“

Varjatult sisenemise all peetakse selle seadustiku mõttes seega silmas sellist sisenemist isikule kuuluvasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale või arvutisüsteemi, milleks ei ole põhiseaduse §-s 33 ettenähtud põhiõiguse subjekti luba. Varjatult sisenemise all ei peeta siin silmas sisenemist avalikku kohta, klubisse, kauplusse, kuhu sisenemine on lubatud, hoolimata sellest, et siseneva politseiametniku eesmärk on varjata oma identiteeti või välimust konkreetse jälitatava eest.

Samas saab varjatud sisenemiseks pidada olukorda, kus isik on loonud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ja saanud seetõttu nõusoleku sisenemiseks.

Konfiskeerimismenetluses, kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil ja välislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on Politseiametil ja Kaitsepolitseiametil lubatud lisaks eespool nimetatud jälitustoimingutele:

1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;

2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet;

3) matkida kuritegu;

4) kasutada politseiagenti.

Kuna tegemist on isiku õigusi enam riivavate jälitustoimingutega, siis seepärast on ka nende tegemiseks sätestatud kõrgem lävend.

Paragrahvis sätestatakse ka kehtiva JTS §-s 13¹ sätestatud erand Justiitsministeeriumi ja vanglate poolt tehtavate jälitustoimingute kohta. Selle kohaselt on eelpool nimetatud asutustel võimalik kuritegude ettevalmistamise kohta teabe kogumise eesmärgil vaadata varjatult läbi postisaadetist ning vaadata või kuulata salaja pealt teavet. Kuna tegemist on osaga kuritegevuse vastu võitlemise regulatsioonist, on otstarbekas sätestada see KrMS-s. Võrreldes kehtiva õigusega on regulatsiooni ühtlustatud ning eelpool nimetatud jälitustoimingu lubasid hakkab prokuratuuri taotlusel andma maakohus.

KrMS § 126⁴

Käesolevas paragrahvis nähakse ette üldsätted jälitustoiminguks loa andmise kohta. Jälitustoiminguks saab anda loa sõltuvalt konkreetsest jälitustoimingust kas prokurör või eeluurimiskohtunik, välja arvatud §-s 126⁴ nimetatud toimingu puhul, millega kaasneva põhiõiguste riive on teiste jälitustoimingutega võrreldes suhteliselt väike ning seetõttu ei eelda toiming eraldi luba, vaid on kaetud prokuröri loaga jälitustoimiku avamiseks. Konkreetne loa andmine nähakse ette eraldi iga jälitustoimingu kohta, v.a eelnõu § 126⁵ sätestatud andmete varjatud kogumine.

Luba ei ole vaja juhul, kui alus jälitustoimingu tegemiseks tuleneb eriseadusest. Nt julgeolekukontrollid jms.

Jälitustoiminguks on vaja eeluurimiskohtuniku luba. Edasilükkamatutel juhtudel võib jälitustoimingu teha prokuröri loal. Jälitustoimingust teatab prokuratuur viivitamata eeluurimiskohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

Juhul kui jälitustoimingu käigus on jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks vajalik varjatult siseneda eluruumi või muusse hoonesse või sõiduvahendisse või arvutisse või arvutisüsteemi või arvutivõrku, taotletakse selleks eraldi eeluurimiskohtuniku luba.

KrMS § 126⁵

Paragrahvis nähakse ette isikuandmete saamine varjatult riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

Tuleb rõhutada asjaolu, et kui tehakse selles paragrahvis nimetatud päringuid, siis sellise päringu puhul ei ole andmesubjektil õigust saada teavet tema kohta tehtud päringute kohta. Erinevus tavapärasest isikuandmete töötlemisest seisneb selles, et viimasel juhul vastav info andmesubjektile väljastatakse. Siinkohal kohalduvad KrMS § 214, mis reguleerib kohtueelse menetluse andmete avaldamist, ning KarS § 316¹, mis näeb ette vastutuse andmete ebaseadusliku avaldamise eest. Juhul kui rikutakse eespool nimetatud kohustust, loetakse see kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikuks avaldamiseks ning isikut on võimalik võtta kriminaalvastutusele.

Varjatud päringuga ei ole tegemist juhtudel, kui päring andmekogusse tehakse isiku teadmata, et selgitada välja või tõrjuda oht või kõrvaldada korrarikkumine. Nt päring liiklusregistrist tänaval seisva sõiduki kohta või päring kinnistusraamatusse, et saada teada kinnisasja omanik. Sellistel juhtudel puudub eesmärk päringu tegemise fakti varjata ning isikul on alati võimalik näha, kes ja millal on tema kohta päringuid teinud.

Varjatud päringuga selle seaduse mõttes ei ole tegemist ka siis, kui andmeid kogutakse kõigile kättesaadavatest avalikest allikatest. Nendeks võivad olla kõigile kättesaadavad andmekogud, aga samuti ka andmed, mida isikud on ise enda kohta kõigile kättesaadavaks teinud. Kuigi sellisel juhul isikud reeglina ei tea ega saa teada, kes nende andmeid vaadanud on, ei saa sellisel viisil andmete kogumist lugeda jälitustoiminguks.

KrMS § 126⁶

Nähakse ette õigus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid või vaadata varjatult läbi või asendada asi. Võrreldes kehtiva õigusega on kolm jälitustoimingut liidetud üheks toiminguks. Tegemist on toimingutega, mis on sageli üksteisega läbi põimunud, neid tehakse üheskoos. Seetõttu on selguse huvides reguleeritud need ühe jälitustoiminguna, mis muudab ka loa andmise protseduuri lihtsamaks. Edaspidi antakse jälitustoiminguks üks luba, mitte kolm. Samal ajal tuleb aga alati lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Kui jälitustoimingu eesmärki on võimalik saavutada isiku õigusi vähem riivaval viisil, tuleb seda ka teha ning hoiduda isiku õiguste ülemäärasest riivest.

Kõnealuseks jälitustoiminguks annab prokurör loa kuni kaheks kuuks ning seda võib pikendada kuni kahe kuu kaupa.

KrMS § 126⁷

Paragrahvis nähakse ette elektroonilise side ettevõtjale päringute tegemine elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks.

ESS § 111¹ paneb sideettevõtjale andmete säilitamise kohustuse. Lõigetes 2 ja 3 nähakse ette järgmine regulatsioon:

(2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
8) kärjetunnus kõne alustamise ajal;
9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.

(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.

Päringu tegemiseks annab loa prokurör. Loas tuleb eraldi märkida ajavahemik, mille kohta soovitakse andmeid saada. Lubamatu on teha päringuid andmete saamiseks kindlaksmääramata ajavahemiku kohta. Ajavahemiku kindlaksmääramine sõltub alati konkreetsest juhtumist. Ühel juhul on vajalikud andmed pikema ajavahemiku kohta (kuritegude ettevalmistamise kohta, tagaotsitava kohta andmete saamine), teisel juhul piisab lühemast ajavahemikust (konkreetse tõendi saamine, isiku asukoha kindlakstegemine konkreetsel ajahetkel).

Eraldi nähakse ette erisäte käesoleva jälitustoimingu kohta. See puudutab üksikpäringut sideettevõtjalt ning regulatsioon on võetud kehtivast õigusest. Kuritegude kataloogist on välja jäetud viited KarS paragrahvidele, kus on nüüdseks juba lubatud jälitustoimingute tegemine. Lisatud on viited järgmistele KarS paragrahvidele: § 157¹ „Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine“, § 242 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine ettevaatamatusest“, § 265 „Keelatud avalik koosolek“ § 300 „Riigihangete teostamise nõuete rikkumine“ ja 300¹ „Toimingupiirangu rikkumine“.

Sideettevõtja kohustus hoida saladuses isiku kohta tehtud päringuid kehtib ka nimetatud päringute kohta. Samas puudub vajadus vastavat kohustust täiendavalt KrMS-s sätestada, kuna see on reguleeritud juba ESS-s.

KrMS § 126⁸

Paragrahvis reguleeritakse postisaadetise varjatud läbivaatus. Regulatsiooni on võrreldes kehtiva õigusega täpsustatud. Välja on jäetud viide telegraafisaadetisele, mille eraldi sätestamine ei ole enam ajakohane. Samuti on lahendatud kehtiva õiguse pinnalt tõusnud probleem postisaadetise varjatud läbivaatuse ja postisaadetise võetuse eristamisest.

KrMS § 126⁹

Teabe salajase pealtkuulamise ja -vaatamise regulatsioon on võetud kehtivast õigusest. Lõiget 2, mis on võetud kehtivast seadustikust (KrMS § 118 lg 3), on täiendatud alustega, millal võib salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teavet tõendina kasutada. Eelnõu kohaselt saab seda teavet tõendina kasutada ka juhul, kui eeluurimiskohtunik on andnud loa KrMS §-s 72 nimetatud isiku pealtkuulamiseks või kui pealtkuulamisest selgub, et nimetatud isik paneb ise oma kutsetegevusega seoses toime kuritegu.

KrMS § 126¹⁰

Paragrahvis sätestatakse kuritegude matkimine. Regulatsioon on võetud kehtivast õigusest, kuid lisatud on toimingu läbipaistvuse ja arusaadavuse huvides kuriteo matkimise mõiste.

KrMS § 126¹¹

Paragrahvis sätestatakse kehtiva KrMS § 120 eeskujul politseiagendi kasutamine.

Politseiagent on isik, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid, kasutades selleks muudetud identiteeti. Politseiagendi kasutamine on lubatud prokuratuuri kirjalikul loal. Erinevus variisikust seisneb selles, et politseiagenti kasutatakse konkreetses kriminaalmenetluses tõendi kogumiseks, variisikuid seevastu kasutatakse kriminaalmenetluse väliselt.

KrMS § 126¹²–126¹⁷

Järgmistes paragrahvides nähakse ette regulatsioon jälitustoimingu protokolli, kogutud andmete pidamise, isiku teavitamise ja tutvustamise ning järelevalve teostamise kohta.

Isikuandmete varjatud töötlemise üle teostavad järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, prokuratuur ja JAS §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon. Kui Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse nõuete täitmise üle, siis prokuratuur ja Riigikogu komisjon teostavad järelevalvet vastavalt isikuandmete varjatud töötlemise loale vastavuse ning seaduslikkuse ja põhjendatuse üle.

Eelnõu § 1 p 10

Kuna tõendite kogumine konfiskeerimismenetluses on sätestatud alusena juba üldsätetes, puudub vajadus siinkohal sellele uuesti viidata. Seetõttu tunnistatakse säte kehtetuks.

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Nähakse ette üleminekusäte kehtiva JTS ja KrMS alusel antud jälitustoimingute lubade suhtes. Kuna mitmeteks jälitustoiminguteks annab kehtiva seaduse kohaselt loa jälitusasutuse juht, samas eelnõu kohaselt prokuratuur, siis on vajalik reguleerida juba antud jälitustoimingute lubade kehtivusega seonduv. Kui jälitustoimingu luba on antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib see loas märgitud isikute suhtes kuni loas märgitud tähtajani.

§ 3 - § 15. Eriseaduste muutmine

Nimetatud paragrahvidega muudetakse hasartmänguseadust, kaitseväeteenistuse seadust, maksukorralduse seadust, politseiseadust, politseiteenistuse seadust, relvaseadust, strateegilise kauba seadust, tolliseadust, tunnistajakaitse seadust, turvaseadust, vangistusseadust ja välismaalaste seadust. Praegu jälitustegevuse seaduses sätestatud ajendid, mida KrMS-s ei reguleerita, sätestatakse eriseadustes. Eriseadustes sätestatakse alus, millal võib isikute kohta andmeid koguda ning viide konkreetsele KrMS-s sätestatud jälitustoimingule, mida on lubatud teha. Kuna kõikidel neil juhtudel võetakse isiku kirjalik nõusolek tema kohta andmete kogumiseks, siis rangelt võttes ei olegi tegemist jälitustoiminguga. Isik, andes eelneva nõusoleku, on teadlik tema kohta jälitustoiminguga andmete kogumisest. Pärast andmete kogumise ajendiks olnud otsuse tegemist, isikut teavitatakse ning talle võimaldatakse kogutud andmetega tutvuda.

Jälitustegevuse seaduses sätestatud erinormid kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tegemiseks sätestatakse vastavalt tunnistajakaitseseaduses ja vangistusseaduses. Salajasi kaastöötajaid ning variisikuid puudutav regulatsioon sätestatakse maksukorralduse seaduses, politseiseaduses, tunnistajakaitse seaduses ja vangistusseaduses ühes viitega politseiseaduse regulatsioonile.

Ühtlasi sätestatakse politseiseaduses politsei õigus teha nn avalikke päringuid sideettevõtjalt andmete saamiseks isiku kohta, kes on jäänud teadmata kadunuks, sealhulgas tema kasutuses oleva telefoni asukoha tuvastamiseks reaalajas. Kehtivas JTS-s on isiku teadmata kadunuks jäämine üks jälitusmenetluse alustamise ajendeid, samas korrakaitseseaduse eelnõus nähakse ette päringute tegemine sideettevõtjale sellest isikut viivitamata teavitades. Kuna korrakaitseseaduse eelnõu jõustub hiljem kui käesolev eelnõu, on mõistlik sätestada vastav õigus politseiseaduses.

Politseiseaduses nähakse ette ka võimalus koguda andmeid isiku kohta, et otsustada tema sobivus salajasele koostööle või kontrollida teabe usaldusväärsust. Selleks on alati vaja isiku eelnev kirjalik nõusolek ning täiendavalt veel kas asutuse juhi või tema määratud ametniku või kohtu luba.

Prokuratuuriseaduse muudatusega täpsustakse millistel prokuröridel on õigus taotleda eeluurimiskohtunikult kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tegemist.

Lisaks jälitustoimingute tegemist puudutavale regulatsioonile tehakse tunnistajakaitse seaduses (edaspidi TuKS) ka mitmed praktilistest vajadustest tingitud muudatused.

Paragrahvi 12 punktis 1 sätestatud muudatus on vajalik praktikas kerkinud probleemi lahendamiseks. Tulenevalt kehtiva TuKS § 9 lõike 1 punktist 1 alustatakse tunnistajakaitse menetlust asjaomast kriminaalasja menetleva ametniku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel – seega kriminaalasja kohtumenetluse staadiumis peab taotluse isiku tunnistajakaitse alla võtmiseks esitama kohtunik. Kui nüüd kohtunik võistlevas kohtumenetluses esitab taotluse ühe menetlusosalise kaitse alla võtmiseks põhjendusega, et teised menetlusosalised või nende käsul tegutsevad isikud üritavad esimest õigusvastaselt mõjutada, võib prognoosida, et kohtunikke hakatakse süüdistama erapoolikuses ning esitatakse taotlusi nende taandamiseks. Samas on vajalik tunnistajat kaitsta, et ta mõjutuste survel ei muudaks oma kohtueelsel menetlusel antud ütlusi või ei loobuks neist üldse. Probleemi lahendamiseks olekski otstarbekas kehtestada, et ka kohtumenetluses saaksid tunnistajakaitse alla võtmise taotlusi esitada antud kriminaalasja kohtueelse menetlusega seotud asutused/ametnikud.

Paragrahvi 12 punktis 3 sätestatud täiendus on vajalik rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks tunnistajakaitse valdkonnas. Vastavalt TuKS § 4 lõikele 3 korraldatakse tunnistajakaitsealast rahvusvahelist koostööd välisriikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt sõlmitud välislepingutele. Tulenevalt sama seaduse § 17 lõikest 1 alustatakse tunnistajakaitse menetlust välisriigi pädeva asutuse või rahvusvaheliste organisatsiooni taotlusel, tunnistajakaitse kohaldamiseks Eesti Vabariigi territooriumil sõlmitakse pädevate asutuste vahel eraldi leping iga välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kaitstava kohta.

Lisaks täiemahulisele lepingu alusel toimuvale koostööle tekib praktikas vajadus osutada välisriigi pädevale asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile kaasabi, mis on nö ühekordse iseloomuga. Näiteks on välja kujunenud rahvusvaheline tava, et tunnistajakaitse alla võetud isiku ja tema lähedaste kohtumist ei korraldata tunnistajakaitset taotlenud ega seda kohaldavas riigis, vaid lepitakse kokku mõne kolmanda riigiga, kes otsib turvalise asukoha ning tagab nende isikute vastuvõtu ja julgeoleku.

Heaks näiteks on ka sellised juhtumid, kui palutakse abi dokumentide või tõendite hankimisel kaitstavale uue identiteedi loomiseks, mis seoses tänapäeval kasutusele võetavate (juba kasutusel olevate) biomeetriliste andmetega dokumentidega ja nende kontrollimiseks loodud vahenditega muutub üha keerulisemaks.

Abi võidakse paluda veel nt sidevahendite uute numbrite ja transpordivahendite uute registreerimistunnuste võimaldamisel, kaitstava ühest riigist teise liikumise korraldamisel vms.

Samuti kuuluvad siia alla ka sellised ühekordsed abipalved, kus välisriigi pädev asutus palub teha jälitustoimingu kontrollimaks neile laekunud informatsiooni selle kohta, et Eestis viibivad või elavad isikud võivad ohustada nende poolt kaitse alla võetud isikut.

Kuna kirjeldatud juhtudel seisneb abi osutamine ainult ühe või mõne TuKS § 18 lõikes 1 loetletud kaitseabinõu kohaldamises või eelnõus esitatud TuKS §-des 18¹ ja 18² nimetatud toimingu tegemises ilma tema kaitsmise kohustust ja sellest tulenevat vastutust võtmata, siis kaitstava suhtes eraldi lepingu sõlmimine ei ole vajalik ega liigse ajakulu tõttu ka otstarbekas. Samas kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe.

Eelnõuga soovitaksegi kehtestada, et juhul, kui välisriigi pädev asutus või rahvusvaheline organisatsioon taotleb ühekordset kaasabi tema poolt tunnistajakaitse alla võetud isiku kaitsmisel, siis osutatakse seda taotluse alusel ning eraldi lepingut kaitstava suhtes ei sõlmita.

Kuivõrd kaasabi osutamise näol on ikkagi tegemist tunnistajakaitse kohaldamisega, siis toimub see TuKS §-des 18, 18¹ või 18² sätestatud korras.

Välisriigi pädeva asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus kaasabi osutamiseks esitatakse tunnistajakaitset teostavale asutusele ehk Keskkriminaalpolitseile, nõusoleku selle rahuldamiseks annab Keskkriminaalpolitsei juht.

Tagamaks Riigiprokuratuuri poolt järelevalvefunktsioonide täitmine, edastatakse koopia kõnealusest taotlusest ning teave selle rahuldamise või keeldumise kohta Riigiprokuratuurile.

Esitatud sätete jõustamine annaks Eesti riigile võimaluse paindlikumalt osaleda tunnistajakaitsealases rahvusvahelises koostöös.

Paragrahvi 12 punkt 5 on seotud TuKS § 17¹ sätestamisega.

Paragrahvi 12 punktiga 7 muudetakse TuKS §-i 19. Kuivõrd riigisaladuse kaitse nõuetest ja valdkonna spetsiifikast tulenevalt ei ole võimalik tunnistajakaitseks kogutavat teavet (sh jälitustoimingutega kogutud teavet) töödelda teistes politsei andmekogudes, siis tuleb vastav regulatsioon sätestada TuKS-s.

Samuti on käesolevaks ajaks selgunud, et reguleerimata on see osa tunnistajakaitseks kogutavast teabest, mis ei saa liigitada riigisaladuse alla, kuid mis oma iseloomult ei ole ka avalik teave. Nii näiteks ei ole riigisaladuseks konkreetse isiku tunnistajakaitse alla võtmise fakt (väga mõistlik, arvestades inimeste hulka, kellel võib olla põhjendatud ametialane vajadus selle teabega kokku puutuda), kuid samas ei ole see ka kindlasti avalikuks kasutamiseks mõeldud teave. Isiku kaitseabinõude rakendamise efektiivsusele mõjub kindlasti pärssivalt, kui teavet tema kaitse all olekust levitatakse koos fotoga t erinevates meediaväljaannetes jms. Rääkimata psühholoogilisest mõjust, mida see isikule kaasa toob, kaasneb sellega ka täiendavate kaitseabinõude rakendamise vajadus, sh isiku teise kohta või riiki ümberpaigutamine jne. See kõik muudab aga konkreetse isiku kaitseabinõude kohaldamise märkimisväärselt kulukamaks. Siia alla kuuluks ka teave, mis puudutab tunnistajakaitse struktuuriüksuse ametnikke, struktuuri ja ülesannete seda osa, mis ei ole kaitstud riigisaladusega.

§ 16. Jälitustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Eelnõuga viiakse kehtivas JTS-s sisaldunud regulatsioon KrMS-i ning teistesse seadustesse. Selle tulemusena tunnistatakse JTS kehtetuks.

§ 17. Jõustumissäte

Eelnõu jõustub 01.01.2009.

III. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

V. Seaduse mõjud

Eelnõuga korrastatakse jälitustegevuse süsteem ning nähakse ette selge regulatsioon ning kindlad piirid, millal jälitustoimingute tegemine on lubatud. Ühtlasi tõhustatakse järelevalvet jälitustoimingute tegemise üle.

VI Seaduse rakendamisega seotud kulutused

Seaduse rakendamine ei too kaasa otseseid kulutusi.

VII Rakendusaktid

Seaduse jõustumisel on vaja kehtestada järgmised rakendusaktid:

1) Vabariigi Valitsuse määrus „Jälitustoimiku pidamise kord“;

2) Vabariigi Valitsuse määrus „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“;

3) Vabariigi Valitsuse määrus „Salajasele koostööle kaasatud isiku ülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse toetuse maksmiseks taotluste esitamise, toetuse määramise ja väljamaksmise kord“;

4) siseministri määrus „Isiku kaasamise dokumenteerimise kord“;

5) siseministri määrus „Kaitsetoimiku pidamise ja säilitamise kord“.

Kaks esimest Vabariigi Valitsuse määrust on hetkel kehtestatud jälitustegevuse seaduse alusel siseministri määrusega. Eelnõu tulemusena kehtestatakse vastav regulatsioon kõrgemal, s.t. Vabariigi Valitsuse tasandil, kuna need puudutavad ka teiste ministeeriumite valitsemisalas olevaid asutusi.

Vabariigi Valitsuse määrusega on vajalik kehtestada ühekordse toetuse maksmise kord juhuks, kus isik salajase koostöö ülesannete täitmisel hukkub või jääb töövõimetuks.

Lisaks tuleb kehtestada siseministri määrusega salajaste kaastöötajate kaasamise kord.

Mis puudutab tunnistajakaitse seaduse alusel kehtestatavat kaitsetoimiku pidamise ja säilitamise korda, siis vastav määrus on kehtestatud juba kehtiva seaduse alusel ning muutub üksnes määruse volitusnorm.

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.

VIII Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2009.

IX Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati arvamuse andmiseks Advokatuurile, Riigikohtule ja Õiguskantslerile.

Vabariigi Valitsuse nimel

Heiki Loot

Riigisekretär

Lisa

kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Jälitustegevuse seaduse regulatsiooni sätestamine

kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS),

politseiseaduses (edaspidi PolS) jt seadustes

Alljärgnevalt on toodud kõik jälitustegevuse seaduse kehtivad paragrahvid ja selgitus regulatsiooni ületoomise kohta.

§ 1. Seaduse ülesanne

Selgitus:

Üldpõhimõtted ja eesmärgid on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS)).

§ 2. Jälitustegevuse mõiste

Selgitus:

Mõiste sätestatud KrMS-s.

§ 5. Jälitustegevuse põhimõtted

Selgitus:

Kehtivad üldised haldusmenetluse ja KrMS-s sätestatud põhimõtted – proportsionaalsus, eesmärgipärasus, inimväärikuse austamine jne.

Jälitustegevusega kogutud teave, meetodid ja taktika on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus.

§ 6. Jälitusasutused

Selgitus:

KrMS annab ammendava loetelu asutustest, kellel on õigus jälitustoiminguid teha.

§ 7. Jälitusasutuste õigused

Selgitus:

Õigused, isikute kaasamine, isikuandmete töötlemine, konspiratsioonivõtete kasutamine, isiku ja organi teesklemine, variisikute kasutamine on sätestatud KrMS-s ja PolS-s.

§ 7¹. Isiku ja organi teesklemine

Selgitus:

Regulatsioon sätestatud PolS-s.

§ 8. Jälitusasutuste kohustused

Selgitus:

Kehtivad üldpõhimõtted. Konkreetsed eesmärgid ja ülesanded sätestatud KrMS-s.

§ 9. Jälitusmenetluse alustamise ajendid

Selgitus:

Osa ajendeid sätestatud KrMS-s. Ülejäänud ajendite osas vajalik täiendada vastavaid eriseadusi, milles näha ette viide KrMS-s sätestatud jälitustoimingule.

§ 10. Jälitusmenetluse alustamine

Selgitus:

KrMS näeb jälitustoiminguks loa andmise ja pikendamise. Erisätted eriseadustes.

§ 10¹. Jälitusmenetluse alustamise otsus

Selgitus:

Jälitustoimiku avamine sätestatud KrMS-s. Dokumenteerimise kord KrMS-s. Detailne protseduur nähakse ette jälitus toimiku pidamise korras, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 10². Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsus

Selgitus:

Vt eelmise paragrahvi juures antud selgitust.

§ 10⁴. Jälitustoimiku pidamise kord

Selgitus:

Regulatsioon sätestatud KrMS-s. Detailne protseduur nähakse ette Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 11. Jälitusmenetluse lõpetamine

Selgitus:

Regulatsioon KrMS-s. Menetlus lõpeb selle eesmärgi saavutamisel või aluste äralangemisel.

§ 12. Jälitustoimingud

Selgitus:

Jälitustoimingud on reguleeritud KrMS-s.

Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vanglate ning Keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse struktuuriüksuse õigus teostada kohtu luba nõudvaid toiminguid sätestatakse eriseadustes – vangistusseaduses ja tunnistajakaitse seaduses.

§ 13¹. Kohtu luba jälitustoimingu teostamiseks kinnipidamiskohas

Selgitus:

Regulatsioon sätestatakse KrMS-s.

§ 13². Kohtu luba tunnistajakaitse teostamisel jälitustoimingu tegemiseks

Selgitus:

Regulatsioon sätestatakse tunnistajakaitse seaduses.

§ 14. Kaasamine salajasele koostööle jälitustegevuses

Selgitus:

Regulatsioon sätestatud PolS-s, mille viidatakse teiste erisaeduste poolt.

§ 15. Jälitustegevusse kaasatud isikute sotsiaalne ja õiguslik kaitse

Selgitus:

Sotsiaalsed ja õiguslikud garantiid sätestatakse PolS-s..

§ 16. Jälitustegevuses kogutud andmete kasutamine

Selgitus:

Regulatsioon KrMS-s ja PolS-s.

§ 16¹. Jälitusteabe säilitamine

Selgitus:

Regulatsioon KrMS-s. Lisaks kuulub kohaldamisele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus.

§ 16². Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste hävitamine

Selgitus:

Regulatsioon KrMS-s. Lisaks kuulub kohaldamisele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus.

§ 17. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

Selgitus:

Isiku teavitamise ning teavitamata jätmise alused sätestatud KrMS-s.

§ 17². Jälitustegevuse andmetega tutvumise kord

Selgitus:

Regulatsioon KrMS-s. Täpsem tutvumise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 18. Vaie ja kaebus jälitusasutuse tegevuse peale

Selgitus:

Kehtib üldine haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse kord.

§ 19. Kontroll ja järelevalve jälitustegevuse seaduslikkuse üle

Selgitus:

KrMS näeb ette Andmekaitse Inspektsiooni, prokuratuuri ja Riigikogu julgeolekuasutuste komisjoni järelevalve.

§ 20. Jälitustegevuse finantseerimine

Selgitus:

Kehtib üldine põhimõte, et korrakaitset finantseeritakse riigieelarvest.

§ 21. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

Selgitus:

Säte on olemuselt sisutühi. Vastutus järgneb, kui pannakse toime süüteokoosseisu täitev tegu.

§ 27. Seaduse jõustumine

Selgitus:

Jõustumissäte.

Jälitustegevuse seaduse säte	Sätte asukoht edaspidi
§ 1. Seaduse ülesanne	KrMS § 126¹
§ 2. Jälitustegevuse mõiste	KrMS § 126¹
§ 5. Jälitustegevuse põhimõtted	KrMS § 126¹
§ 6. Jälitusasutused	KrMS § 126²
§ 7. Jälitusasutuste õigused	KrMS, eriseadused
§ 7¹. Isiku ja organi teesklemine	PolS § 13¹⁶
§ 8. Jälitusasutuste kohustused	Asutuste ülesanded ja kohustused eriseadustes.
§ 9. Jälitusmenetluse alustamise ajendid	KrMS § 126² KrMS-s sätestamata ajendid tuleb sätestada eriseadustes ühes viitega KrMS-le: · Teenistusse võtmine, jälitusteabele juurdelubamine – vastav teenistusseadus, · Tunnistajakaitse – tunnistajakaitse seadus · Eradetektiivinduse tegevusluba – eradetektiivinduse seadus · Hasartmängu tegevus- või korraldusloa andmine – hasartmänguseadus · Turvateenuste tegevusluba – turvaseadus · Relvadega seonduvad load – relvaseadus · Elamis- või tööloa või Eesti kodakondsuse saamine – välismaalaste seadus · Strateegilise kaubaga seonduvad load – strateegilise kauba seadus
§ 10. Jälitusmenetluse alustamine	KrMS §-d 126⁴ ja 126¹³.
§ 10¹. Jälitusmenetluse alustamise otsus	Asutuse sisemise töökorralduse küsimus
§ 10². Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsus	Asutuse sisemise töökorralduse küsimus
§ 10⁴. Jälitustoimiku pidamise kord	KrMS § 126¹³
§ 11. Jälitusmenetluse lõpetamine	Lõppeb aluste äralangemisel. Lähtutakse üldisest korrast
§ 12. Jälitustoimingud	KrMS § 126³
§ 13¹. Kohtu luba jälitustoimingu teostamiseks kinnipidamiskohas	KrMS § 126³ lg 3
§ 13². Kohtu luba tunnistajakaitse teostamisel jälitustoimingu tegemiseks	Tunnistajakaitse seadus § 18¹
§ 14. Kaasamine salajasele koostööle jälitustegevuses	PolS §-d 13¹³ ja 13¹⁷
§ 15. Jälitustegevusse kaasatud isikute sotsiaalne ja õiguslik kaitse	PolS §-d 13¹⁴
§ 16. Jälitustegevuses kogutud andmete kasutamine	KrMS § 126¹ lg 3
§ 16¹. Jälitusteabe säilitamine	KrMS § 126¹⁴, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
§ 16². Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste hävitamine	KrMS § 126¹⁴, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus
§ 17. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine	KrMS §-d 126¹⁵ ja 126¹⁶
§ 17². Jälitustegevuse andmetega tutvumise kord	KrMS § 126¹⁶ lg 2. VV määrus
§ 18. Vaie ja kaebus jälitusasutuse tegevuse peale	Lähtutakse üldisest korrast.
§ 19. Kontroll ja järelevalve jälitustegevuse seaduslikkuse üle	KrMS § 126¹⁷
§ 20. Jälitustegevuse finantseerimine	Tarbetu säte. Finantseeritakse riigieelarvest
§ 21. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest	Tarbetu säte
§ 27. Seaduse jõustumine

Rakendusaktide kavandid

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

JÄLITUSTOIMIKU PIDAMISE KORD

Määrus kehtestatakse „Kriminaalmenetluse seadustiku“ § 126¹³ lõike 6 alusel.

§1. Määruse reguleerimisala

§2. Jälitustoimiku mõiste

§3. Jälitustoimiku numeratsioon

§4. Jälitustoimiku avamine

§5. Jälitustoimiku lõpetamine

§6. Jälitustoimiku sisu

§7. Jälitusteabe üleandmine

§8. Asjaajamine jälitustegevuse dokumentidega

Andrus Ansip

Peaminister Jüri Pihl

Siseminister Heiki Loot

Riigisekretär

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

JÄLITUSTOIMINGUST TEAVITAMISE JA JÄLITUSTOIMINGUGA KOGUTUD ANDMETE TUTVUSTAMISE KORD

Määrus kehtestatakse „Kriminaalmenetluse seadustiku“ § 126¹⁶ lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Jälitusasutuse teavitamise kohustus

§ 3. Jälitustoimingutega kogutud andmete tutvumise tähtaeg

§ 4. Kirjaliku teate kättetoimetamise kord

§ 5. Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

Andrus Ansip

Peaminister Jüri Pihl

Siseminister Heiki Loot

Riigisekretär

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

SALAJASELE KOOSTÖÖLE KAASATUD ISIKU ÜLESANNETE TÄITMISE TÕTTU HUKKUMISE VÕI TÖÖVÕIMETUKS JÄÄMISE KORRAL ÜHEKORDSE TOETUSE MAKSMISEKS TAOTLUSTE ESITAMISE, TOETUSE MÄÄRAMISE JA VÄLJAMAKSMISE KORD

Määrus kehtestatakse „Politseiseaduse“ § 13¹⁴ lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Toetuse maksmise taotlemiseks õigustatud isikud

§ 2. Toetuse maksmise alus

§ 3. Toetuse määramise otsustamise

§ 4. Toetuse väljamaksmine

§ 5. Rakendussäte

Andrus Ansip

Peaminister Jüri Pihl

Siseminister Heiki Loot

Riigisekretär

KAVAND

SISEMINISTER

M Ä Ä R U S

ISIKU KAASAMISE DOKUMENTEERIMISE KORD

Määrus kehtestatakse „Politseiseaduse“ § 13¹³ lõike 8 alusel

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Salajasele koostööle kaasatavad isikud

§ 3. Isiku kaasamise vormistamine

§ 4. Isiku kaasamise otsustamine

§ 5. Dokumentide säilitamine ja hävitamine

Jüri Pihl

Siseminister Märt Kraft

Kantsler

« Eelmine | Järgmine »