Jälitusmenetluse alustamine.

Jälitusmenetluse alustamise ajendid on JätS § 9 lg 1 p-des 1-3 -
1) vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses;
2) kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või süüdimõistetu kõrvalehoidumine kriminaalkaristuse täitmisest; /eeldus—tagaotsitavaks kuulutamise määrus/  
3) vajadus koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks;

Ülejäänud ajendid on isiku teadmata kadunuks jäämine;
samuti julgeolekukontrolli teostamine.

Jälitustegevuse seadus § 19 lg 2--Järelevalvet uurimisasutuseks oleva jälitusasutuse poolt JätS § 9 lg 1 p-des 1–3 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse üle teostab prokuratuur.

JätS § 10 lg 1—Jälitusmenetlust alustatakse jälitusmenetluse alustamise ajendi olemasolu korral jälitusametkonna juhi või tema käskkirjaga volitatud ametniku motiveeritud otsusega, mille aluseks on:
1) uurimisasutuse taotlus või prokuratuuri korraldus kriminaalmenetluses;
3.) teise jälitusametkonna taotlus;

JätS § 101 lg 1-- Jälitusmenetluse alustamise otsus peab sisaldama:
1) otsuse tegija ametinimetuse ja nime, otsuse tegemise kuupäeva ja jälitustoimiku numbri;
2) jälitusmenetluse alustamise ajendi ning aluse viitega jälitustegevuse seadusele;
3) jälitusmenetluse alustamise vajaduse motiivid;

P-s 3 tuleks motiveerida miks ei saa tavaliste kriminaalmenetluslike toimingutega tõendeid kokku. Näiteks:
Jälitusmenetluse alustamise otsusest teatatakse kirjalikult vastavale initsiaatorile 3 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

JätS § 101 lg 4--Jälitusmenetluse alustamise korral JätS § 9 lg 1 p-des 1,3 nimetatud ajenditel saadetakse prokuratuurile kirjalik teade, milles on nimetatud jälitustoimiku number ja avamise kuupäev.