Jälitustegevuse seadus

Jälitustegevuse seadus (JätS) 


§ 1 (1) Jälitustegevuse seadus  sätestab:
    1) jälitustegevuse tingimused ja korra:
Eesti Vabariigi, Eesti kodanike ning teiste riikide ja isikute julgeoleku tagamiseks,
nendevastaste kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks ning
nende isikute põhiseaduslike õiguste tagamiseks; -
    (3) Kui KrMS-s  ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kriminaalmenetluses toimuvale jälitustegevusele käesolevat seadust.
Ultima ratio põhimõte -
JätS § 5 lg     (5) Jälitustoimingud on lubatud üksnes siis, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil.

 § 7    (1) Jälitusasutustel on õigus:
1) teostada JätS  §-s 12 ja KrMS  3. peatüki 8. jaos sätestatud tingimustel ja korras jälitustoiminguid;
2) kaasata isikuid salajasele koostööle JätS §-s 14 sätestatud tingimustel ja korras;

3) koguda, talletada, analüüsida ja kasutada teavet, moodustada kuritegude tõkestamise ja avastamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmekogusid, mis pole käsitatavad andmekogudena andmekogude seaduse mõttes;
4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;

§  8. Jälitusasutuste kohustused
Lg 2     Kui väljaspool kriminaalmenetlust teostatava jälitustegevuse tulemusena kogutud teabest ilmnevad kuriteo tunnused, alustab jälitusasutus kriminaalmenetlust või edastab teabe kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale uurimisasutusele.
Euroopa Nõukogu 2005.a soovituses liikmesriikidele “Eriuurimismeetodid rasketes kuritegudes” (Recommendation of the Committee of Ministers to member states on “special investigation techniques” in relation to serious crimes including acts of terrorism) toodud definitsiooni järgi on eriuurimismeetodid sellised meetodid, mida kohaldatakse pädeva asutuse poolt kriminaaluurimistes eesmärgiga avastada ja uurida raskeid kuritegusid ja kahtlustatavaid, eesmärgiga saada informatsiooni sellisel viisil, mis ei hoiata sihtisikuid  (Recommendation 2005: 10). 
Raske kuriteo (ingl k serious crime) mõistet on avatud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artiklis 2 (b), mille järgi on raske kuritegu rikkumine, mille eest on ette nähtud maksimaalne vangistus 4 aastat või rohkem (Rahvusvahelise... 2003: ). 
Eriuurimismeetodid võivad sisaldada näiteks järgnevaid tegevusi:
Varjatud operatsioonid (undercover operations, s.h varjatud uurimised - covert investigations);
Varifirmade kasutamine (front store operations);
Informaatorite kasutamine (informants);
Kontrollialused saadetised (controlled delivery);
Jälgimine (observation, s.h piiriülene jälgimine);
Elektrooniline jälgimine (electroic surveillance);
Teabe pealtkuulamine (interception of communications, telephone, fax, e-mail, mail);
Varjatud läbivaatused (searches, including of premises and objects, such as computers, cars, etc);
Kontrollostud (pseudo-purchases) (Explanatory… 2005: p.27). 
Samas on märgitud, et on kohane jätta liikmesriikide määrata raskete kuritegude mõiste, kuid soovitatakse lähtuda samuti Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artiklist 2 (b). Kuid kindlasti hõlmab mõiste- rasked kuriteod ka terroriteod ja organiseeritud kuriteod (Explanatory...2005: p.19). 

Varjatud uurimise mõiste on avatud Euroopa Nõukogu ekspertide komitee aruandes, mille kohaselt varjatud uurimine (ingl k undercover operation) on uurimismeetod, kus saadakse peamine teave ja tõendid, kasutades seaduslikke meetmeid ja variagente (ingl k undercover agents) sellise teabe ja tõendite kogumiseks (Final Report of Special Investigation 2003: PC-TI, 11, 4).

Samuti on varjatud uurimise mõistet kasutatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni artiklis 14, mille järgi võib eeluurimisel kasutada politseiametnikku, kelle identiteet on varjatud või muudetud (varjatud kohtueelne menetlus) (Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kriminaalasjades...2004: 16, 69).