Raskeveokimaksu kehtestamine oli algselt kavandatud 2003. aastasse. Raskeveokimaksu seadus (RVMS) võeti vastu 18.10.2000 ja see jõustus 01.01.2003, kuid enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, millega lükati maksu rakendamme edasi 11. jaanuarile 2004. Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks ei asenda mootorsõidukiaktsiisi, sest maksu objektid on erinevad (mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid).

Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas praeguse parkimistasu sarnase avalik-õigusliku tasuga või siis sihtotstarbelise maksuga, millest laekuvat raha kasutatakse vastava infrastruktuuri käitamiseks ning keskkonnakaitseks. Kasutustasu tuleks maksta üksnes vastavalt sellele, kui palju konkreetne sõiduk avalikku maanteed tegelikult kasutab. Vedajad, kes kasutavad infrastruktuuri vähem, maksavad ka vähem. Sellega välditakse vedajate diskrimineerimist, mis moonutab ausat konkurentsi. Raskeveokimaksu seadus maksustab kõiki vedajaid iga-aastase maksuga, mille suurus ei sõltu infrastruktuuri kasutamise intensiivsusest. Eesti vedajad maksavad Eestis iga-aastast automaksu ja teistes riikides kasutustasu, teiste riikide vedajad maksavad küll koduriigis automaksu, aga Eestis kasutustasu ei maksa. Raskeveokimaksu laekus 2008. aastal 63 miljonit krooni.

Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoautosid ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autoronge (RVMS § l). Autorongilt maksab maksu veoki omanik. Formaalselt on tegemist omandilt võetava maksuga, kuid sisuliselt on maksu eesmärk võtta auto kasutajatelt tasu maanteede kasutamise eest. Maksustatakse kõiki veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokeid, sealhulgas ka sihtotstarbelisi veokeid (prügiveoautod. liivapuisturid. betooniveokid. treilerid jne). Maksuvabaksjäävad vaid sellised sihtotstarbelised sõidukid, mis ei ole ette nähtud veoste vedamiseks (näiteks puurmasinad, kraanad. tõstukid jne). Eestis maksustatakse ainult Eesti liiklusregistris registreeritud veokid, välismaal registreeritud veokeid maksustatakse välisriigis. Registrist ajutiselt kustutatud veokilt raskeveokimaksu ei maksta. Liiklusregistri pidamine toimub liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 21.07.2005 määruse nr 197 (RT I 2005, 42, 356) alusel. Registri volitatud töötleja on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK).

Raskeveokimaksu maksavad Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused (RVMS § 3). Üldjuhul tekib maksukohustus veoki omanikul, kuid kui raskeveok on antud teise isiku kasutusse kas kasutuslepingu (liisinguleping, rendi- või üürileping) või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel (omand läheb ostjale üle müügihinna täielikul tasumisel) ja kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse, siis maksab maksu veoki kasutaja. Kui Eestis registreeritud veoki omanik on välismaa isik või asutus, siis maksab maksu isik, kes on Eesti liiklusregistrisse kantud veoki valdajana. Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste ning riigi ja kohalike omavalitsuste tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid.

Raskeveokimaksu määr leitakse seaduse lisas toodud tabelist vastavalt sõiduki registreerimistunnistusele märgitud andmetele - veoauto registrimass (selle puudumisel täismass), telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp (haagiste vedrustust ei võeta arvesse). Autorong maksustatakse veoauto ja kõikide haagiste vastavate andmete alusel, st maksustatakse nii veoauto kui ka kõik samaaegselt kasutatavad haagised (haagiseid võib vahetada), kusjuures haagised võivad olla registreeritud ka välisriigi registris. Autorongiks loetakse ka sadulveokit koos poolhaagisega. Haagiseid maksustatakse ainult nende kasutamise järgi autorongi koosseisus, mitte üldarvujärgi. Kui autorongi telgede arv on sellises kombinatsioonis, mida maksumäärade tabelis ei ole, siis autorongi ei maksustata.

1. Lugege tekst hoolikalt läbi ja vastakse järgmistele küsimustele?

2. Mis on raskeveokimaksu kehtestamise eesmärk?

3. Millised raskeveokid on raskeveokimaksust vabastatud?

4. Nimetage raskeveokimaksu tunnused?

5. Miks ei maksustata kõiki raskeveokeid raskeveokimaksuga?