Hasartmängumaks on üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu (sellele vihjab ka mitme objekti puhul kasutatav maksumäär 18%). Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks, käibelt võetav maks. jooksev ja tähtajaline maks. Hasartmängumaks erineb muudest maksudest selle poolest, et kogu maksust laekuv tulu kasutatakse sihtotstarbeliselt. Selline praktika on maailmas laialt levinud. Kuni 2009. aasta l. juunini kasutati hasartmängumaksu maksmisel maksumärke. Nüüd asendab neid maksuhalduri tõend (otsus).

Suurem osa hasartmängumaksust laekub mängulaudadel ja -automaatidel toimuvatelt õnnemängudelt. See osa maksust on erandlikult kehtestatud fikseeritud määrades, mis ei sõltu mängus tehtud panuste suurusest ega mängukoha tulust. Võib öelda, et maksustatakse tegutsevat mängukohta kui potentsiaalset käibe ja tulu allikat. Maksu objekt on sellegipoolest hasartmängude käive, kuid maksumäärad on arvutatud hinnanguliste tulemimäärade kaudu. Sellist maksustamise erikorda tuntakse ka mujal maailmas ning see on võetud kasutusele lihtsama administreerimise huvides. Tegelike käivete ja panuste kontrollimine eeldab mängukohtade püsivat kohapealset või arvutivõrgu kaudu jälgimist. Teoreetiliselt ei ole Eestis rakendatav "lauamaks" küll päris õige, sest see annab eeliseid suurema käibega ettevõtjatele ning on seetõttu vastuolus ühetaolise maksustamise ja maksevõimelisuse printsiipidega. Samas võib fikseeritud määrade kasutamist õigustada proportsionaalsuse põhimõttega.

Maksustatavate hasartmängude mõisted on toodud hasartmänguseaduses. Hasartmäng on mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine, mängu tulemusel võib mängija saada võidu, mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitte teada oleva sündmuse toimumisest. Hasartmängude liigid on õnnemängud (tulemus sõltub juhusest ja mängu mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel), loteriid (tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond moodustab kuni 80% loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel), totod (tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumatajäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja määratud protsendist panuste summast, õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator) ja osavusmängud (tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mängu mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil).

Seoses uue hasartmänguseaduse jõustumisega l. jaanuaril 2009 laienes maksustatavate hasartmängude ring uute objektidega, mida varasem seadus ei tundnud. Need on kaughasartmäng (mängu tulemus selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaleda elektroonilise sidevahendi vahendusel). kaubanduslik loterii (kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii) ja õnnemänguturniir (võistlus, milles osalejad võistlevad omavahel õnnemängus, kusjuures iga osaleja saab õnnemängu alustamisel osavõtutasu eest võrdse positsiooni). Uute objektide maksustamine toimub alates l. juunist 2009, mil jõustus uus hasartmängumaksu seadus (RT I 2009,24, 146). Kaubanduslik loterii maksustatakse vaid siis, kui loterii võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot (156 466 krooni). Väiksema võidufondi puhul maksustatakse väljamakstud esemelised võidud TuMS-i § 49 lg l alusel tulumaksuga.

Hasartmängumaksu maksab hasartmängu korraldaja. Hasartmängumaks on kaudne maks, millega koormatakse mängijate tehtud panuseid ja väljavõetud võite, kuid maksukohustus ja sellega seotud vastutus on pandud mängukorraldajale. Hasartmängumaksu eesmärk ei ole maksustada mängukorraldaja kasumit. Mängukorraldaja kasum maksustatakse üldises korras (juriidilise isiku puhul maksustatakse nt dividendid). Hasartmänguvõite ei maksustata tulumaksuga.

Maksumäärad on sätestatud HasMMS-i §-s 6. Õnne- ja osavusmängud maksustatakse fikseeritud määrades - 20 000 krooni kuus ühe mängulaua kohta, 7000 krooni kuus ühe mänguautomaadi kohta ja 500 krooni kuus ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta. Loterii maksumäär on 18% loteriipiletite müügikäibest või kaubandusliku loterii võidufondist. Toto ja kaughasartmängu maksumäär on 5% kogutud panustest, millest on maha arvatud võidud. Õnnemänguturniir maksumäär on 5% kogutud osalustasudest.

Lugege tekst läbi ja vastake järgmistele küsimustele.

1.   Nimetage hasartmängumaksu tunnused?
2.   Kirjeldage kuidas ja mis määraga maksustatakse erinevaid hasartmänge?