Maksuõiguse puhul on tegemist haldusõiguse eriosa ühe valdkonnaga. Maksuõiguses tuleb rakendada kõiki haldusõiguse ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Maksuvaidlusi lahendatakse halduskohtus. Maksuõiguses on siiski ka palju spetsiifilist, mida muudes haldusõiguse valdkondades ei esine. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel (nt deklaratsioonide esitamine) on vaid abistav iseloom, need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jne sätteid. Maksumenetlus toimub enamikel juhtudel maksuhalduri algatusel ning menetlus lõpeb maksumaksjat koormava resultaadiga (maksu määramine). Maksuõiguses on massiliselt korduvaid tüüpmenetlusi (nt füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamine, maamaksuteadete koostamine), mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise üldine kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmise puhul tavaliselt ei tunta. Sellest tulenevad omakorda täiendavad tagatised, nagu maksusaladuse kaitse ja haldusaktide muutmise piirangud.

Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele ka raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi tulude (lõivud, trahvid jne) kogumist reguleerivaid õigusnorme. Maksuõigus erineb eelarveõigusest selle poolest, et eelarveõigus on valdavalt internne õigus. Eelarve koostamise eeskirjad ning riigieelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid, eelarvest ei teki subjektiivseid õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele.

Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. Maksude maksmisel lähtutakse tänapäeval maksevõimelisuse põhimõttest. Sellele põhimõttele vastab riigieelarve universaalsuse põhimõte, mille kohaselt ei ole riigieelarve konkreetsed tulud ja kulud omavahel seotud. Maksumaksjal ei teki maksu maksmisest subjektiivseid õigusi riigipoolsele vastusooritusele. Riigil on vaba voli kasutada maksutulusid kõikide riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks.

Maksuõiguses, nagu ka paljudes teistes õigusharudes tuleb teha vahet materiaalõigusel ja menetlusõigusel. Materiaalõiguse sätted on põhiliselt koondatud maksuseadustesse, olulisemad menetlussätted on maksukorralduse seaduses. Samas leidub ka maksuseadustes menetlussätteid ning maksukorralduse seaduses materiaalõiguse norme (nt maksunõuete ja -kohustuste ülemineku ja aegumisega seonduvad sätted). Materiaalõiguse hulka kuuluvad ka näiteks maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumistähtajad. Materiaalse maksuõiguse ja menetlusõiguse eristamine on vajalik sellepärast, et materiaalõiguse rakendamisel kohaldatakse õigussuhte tekkimise ajal (st maksukohustuse tekkimise ajal, nt tulu või käibe tekkimise hetkel) kehtinud seadust, menetlusõiguses tuleb rakendada menetlustoimingu ajal kehtivat seadust.

Näiteks kui maksuhaldur avastab 2010. aastal, et maksumaksja on 2007. aastal maksnud "ümbrikupalka", jättes kinni pidamata tulumaksu ja tasumata sotsiaalmaksu, siis tuleb maksuotsuses määrata maksude suurus vastavalt 2007. aastal kehtinud tulu- ja sotsiaalmaksuseaduste sätetele, kuid revisjoni läbiviimine, maksuotsuse tegemine, kättetoimetamine ja vaidlustamine ning maksuvõla sissenõudmine toimub 2010. aastal kehtiva MKS redaktsiooni kohaselt.

Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine.

Eesti maksusüsteemis ristatakse 8 riiklikku maksu ja 8 kohalikku maksu. Riiklikud maksud on sätestatud maksukorralduse seaduse § 3 ja kohalikud maksud on sätestatud kohalike maksude seaduses § 4.

Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks.

Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.

Maksukorralduse seadus (MKS) on kõige olulisem maksuõiguse akt, mis koondab endasse suurema osa maksuõiguse üldosa sätteid, samuti kõikide maksualaste väärtegude koosseisud. Maksukorralduse seaduses on toodud kõikide maksuseaduste rikkumise koosseisud (nt hasartmängu korraldamine ilma kehtiva maksumärgita mängukohas), üheski maksuseaduses väärteokoosseise ei ole. Tegemist on juba kolmanda sellenimelise seadusega taasiseseisvunud Eestis. NSV maksukorralduse seadus (ÜVT 1989, 41, 648) andis Eesti iseseisva maksusüsteemi üldalused (nii maksuliikide kirjelduse kui olulisemad menetlussätted). Kehtiv MKS on varasemaga võrreldes oluliselt mahukam ja detailsem. Uue seaduse koostamisel lähtuti eesmärgist panna seadusesse kirja varasemate aastate haldus-ja kohtupraktika käigus väljakujunenud põhimõtted. MKS sisaldab maksuvõlaõiguse ja maksumenetluse üldsätteid, näiteks: maksuhalduri pädevuse ja põhikohustused, maksukohustuslaste registri pidamine, maksusaladuse kaitse, maksunõuete ja -kohustuste tekkimise, muutumiseja lõppemise alused, kohustuste ülemineku ja kolmanda isiku vastutusejuhtumid, haldusaktide vormistamine ja kättetoimetamine, maksukohustuslase, sealhulgas arvepidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, tõendite liigid ja tõendite kogumine (sh maksurevisjon), maksu deklareerimise ja määramise alused, maksukohustuste vabatahtliku ja sundtäitmise kord, maksuvõla ajatamine, mahakandmine ja kustutamine, vaidemenetlus.

1. Loe tekst läbi ning vasta järgnevateleküsimustele
2. Kas maksuõigus kuulub avaliku- või eraõiguse alla? Põhjendage
3. Mille poolest erineb maksuõigus teistest õigusharudest?
4. Mis vahet on maksuõigusel ja finantsõigusel?
5. Kas maksumaksjal tekib maksude maksmisel õigustatud huvi vastusoorituse saamiseks riigi poolt?
6. Mis vahet on materiaalõigusel ja formaalsel õigusel? Miks on neid vaja eristada?
7. Mida sisaldab endas materiaalne maksuõigus?
8. Mida sisaldab endas formaalne maksuõigus?
9. Nimetaga riiklikud maksud Eestis?
10. Nimetage kohalikud maksud Eestis?