Maamaks

iDevice ikoon Lugemine

Maamaks on riiklik maks, omandilt võetav maks, otsene maks, objektiivne maks, jooksev maks ja sissenõutav maks. Maamaks erineb teistest maksudest mitme tunnuse poolest. Maamaks on küll riiklik maks, kuid kogu maa maksust laekuv tulu laekub täies ulatuses maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Enne 1996. aastat jagunes maamaks riiklikuks ja kohalikuks maksuks. Maamaks on praegu ainus riiklik maks, millest ei laeku riigile midagi. Lisaks kannab riik ka kõik maksu administreerimise kulud. Maamaksukohustus on sätestatud seadusega ning maksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise ja seaduses antud vahemikku kuuluva maksumäära kehtestamisega. Ka selles osas on maamaks erandlik, et seaduses on antud vaid maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda.

Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaame tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ette nähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MaaMS § 4). Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks oma omandist loobuma. Maamaksu puhul on sellest lähtuvalt näiteks ette nähtud võimalus anda pensionäridele maksusoodustusi (vt MaaMS § 11 lg 2).

Maamaks on puhtal kujul sissenõutav maks. Erinevalt teistest riiklikest maksudest ei teki maamaksu tasumise kohustus vahetult seaduse alusel ning maksumaksjale ei ole pandud deklareerimiskohustust. Sellest tulenevalt kehtivad maamaksu puhul tavapärasest erinevad aegumistähtajad, samuti ei ole võimalik maksumaksjat karistada maksu väärarvutuse eest. Maamaksu arvutamise kohustus on tervikuna pandud maksuhaldurile. Maksu määramine toimub haldusaktiga - maksuteatega. Kui maksuteadet ei ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda ning maksuhaldur ei saa maksu sundkorras sisse nõuda. Maamaksu olemust ja sissenõudmise erisusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu 13.03.2001 otsuses (RKHK 3-3-1-3-01).


1. Lugege tekst hoolikalt läbi ja vastake järgmistele küsimustele.

2. Mille poolest erineb maamaks teistest riiklikest maksudest?

3. Nimetage maamaksu tunnused?

4. Mis vahet on maamaksul ja kinnisvaramaksul?