Aktsiisid

iDevice ikoon Lugemine

Tarbimismakse võib liigitada üldisteks (käibemaks)ja erimaksudeks (aktsiisid). Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Aktsiis ei asenda käibemaksu, vaid täiendab seda. Aktsiisiga maksustatud kaubad maksustatakse üldises korras käibemaksuga, kusjuures aktsiis suurendab käibemaksuga maksustatavat väärtust. Üldistatult võime öelda, et teatud kaubagruppide puhul kehtib tavapärasest kõrgem maksumäär, mis jaguneb käibemaksuks ja aktsiisiks. Aktsiise ei saa maksutehnilises mõttes siiski vaadelda käibemaksu lisaprotsendina, sest aktsiiside administreerimine toimub omaette eeskirjade kohaselt, mis ei ole käibemaksuarvestusega seotud. Aktsiisiga maksustatakse üldjuhul tarvitatavaid asju. Sõiduautode, kinnisvara jt vara soetamise või kasutamise pealt võetakse tavaliselt otseseid makse, mis liigitatakse kulutusmaksude hulka. Tänu sellele, et aktsiisi objekt on üksikud kaubagrupid, on väga levinud aktsiisist kõrvalehoidumise viis salakaubavedu ja illegaalne tootmine. Sellepärast on aktsiisikaupade tollikontroll karmim ning samuti kehtivad selliste kaupade müügi ja hoidmise kohta tavapärasest karmimad reeglid.

 

Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi.

 

Aktsiiside kehtestamisel lähtutakse samuti maksevõimelisuse põhimõttest aktsiisiga maksustatavad kauba ei kuulu tavaliselt esmatarbekaupade hulka, kuigi neid tarbitakse palju. Aktsiisikaupade tarvitamine annab tunnistust isiku maksevõimest ning aktsiisidega maksustamine on üldiselt ühiskonnas aktsepteeritav ning vastab inimeste ettekujutusele õiglasest maksustamisest. Tihti on aktsiisid täitnud luksuskaupade maksu funktsiooni. Aktsiisidega maksustamisel kehtivad kõik tarbimismaksu üldised põhimõtted, nagu neutraalsuse põhimõte (kauba maksustamine ei tohi sõltuda müüja või tootja isikust) ja sihtkohamaa printsiip (maksustamine toimub kauba tarbimiskohas). Sellest tuleneb näiteks, et kui aktsiisikaup eksporditakse või tarvitamiseks kõlbmatu kaup hävitatakse maksuhalduri kontrolli all, siis tuleb rakendada maksuvabastust või aktsiis tagastada.

 

Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Käibemaksu eesmärk on peaasjalikult riigi eelarvetulude kogumine, regulatiivset mõju võib täheldada vaid üksikute maksusoodustuste korral. Aktsiisidejuures võib aga regulatiivset funktsiooni pidada isegi fiskaalsest funktsioonist olulisemaks, kuid ühegi aktsiisi puhul ei saa väita, et tal fiskaalne element täielikult puuduks. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks vajadusega koguda täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistada lahjemaid alkohoolseid jooke või keskkonnale ohutumat kütust. Aktsiisiobjektide valikul on siiski oluline tähendus nii võimaliku maksutulu suurusel kui ka maksu administreerimise keerukusel. Tänapäeval maksustatakse aktsiisiga väga laialt tarbitavaid kaupu, mille maksustamisega kaasneb märkimisväärne tulu. Vähelevinud kaupade maksustamisest loobutakse, sest aktsiisi haldamise kulud võivad ületada maksulaekumisi. Aktsiisiobjektide üldiseks iseloomustuseks võib tuua selle, et tegemist on kaupadega, mille valmistamine ja müük oleks mingil määral riigi kontrolli all ka sõltumata nende maksustamisest. Paljudes riikides on aktsiis välja kasvanud riigi monopolist teatud kaupadega kauplemisel (nt alkoholimonopol) või teatud kaupadega kauplemise eest võetavatest riigilõivudest (tempelmaksudest).

 

Aktsiisid erinevad käibemaksust selle poolest, et aktsiisiga maksustatakse ainult konkreetseid kaupu. Aktsiis on ühetasandiline maks. Hilisematel müügietappidel ei toimu täiendavat maksustamist ega varem makstud aktsiisi mahaarvamist. Ühetasandilise maksustamise põhiline põhjus seisneb selles, et aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga). Sellepärast puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada. Samaselt käibemaksuga saab ka aktsiise liigitada sisemaiseks perioodiliseks maksuks ja impordilt voetavaks ühekordseks maksuks. Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse toodud aktsiisikauba maksustamine toimub samal viisil käibe-maksustamisel kasutatava pöördmaksustamisega.

 

Aktsiisi kui tarbimismaksu üks põhimõte on see, et maksustamine ei tohi sõltuda kauba päritolust. Eestis toodetud, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse sisseveetud ja kolmandatest riikidest imporditud kaubad maksustatakse ühtemoodi. Selle tunnuse poolest erinevad aktsiisid tollimaksust. Aktsiisi eesmärk on maksustada konkreetse kauba tarbimist kauba päritolust sõltumata, samas kui tollimaksu eesmärk on maksustada just importi või eksporti, et anda sel viisil eeliseid kodumaisele tootjale. Taasiseseisvumise algusaastatel rakendati Eestis kodumaisele õllele ja tubakatoodetele soodsamaid aktsiisimäärasid, kuid Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõudel oli seadusandja sunnitud importkauba diskrimineerimisest loobuma. Eestis maksustatakse aktsiisiga alkoholi, tubakatooteid, kütust, elektrit ja pakendit.


1. Lugege tekst läbi ja vastake järgmistele küsimustele.

2. Mida tähendab, et aktsiisid on ühetasandiline maks?

3. Milliseid kaupu ja teenuseid maksustatakse Eestis aktsiisiga?

4. Mis on aktsiiside kehtestamise eesmärk?

5. Nimetage aktsiiside tunnused?