Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi. vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Lisaks käibemaksule tuntakse ka muid tarbimismakse, millega maksustatakse üksikuid kauba- või teenuseliike (aktsiisid, hasartmängumaks, lõbustusmaks, välismaal ka nt kindlustusmaks, kinnisasja võõrandamise maks, mitmesugused kulutusmaksud). Osa spetsiifiliste tarbimismaksudega maksustatud kaupu ja teenuseid on käibemaksust vabastatud (nt hasartmängud, kindlustusteenused), osa aga mitte (näiteks aktsiisikaupu maksustatakse ka käibemaksuga, kusjuures aktsiisisumma suurendab käibemaksuga maksustatavat väärtust). Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest ka selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Näiteks aktsiisid on ühetasandilised maksud ning üldjuhul on maksubaas seotud kauba kogusega, mitte väärtusega.

Käibemaks on objektiivne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja (mõned erandid on seotud impordi maksuvabastustega). Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu, Euroopa Liidus lubatakse ka kuni aastapikkusi maksustamisperioode. Käibemaks on kaudne maks. Käibemaksukoormuse kandjaks on tarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu. Maksu parema administreerimise huvides on maksu arvestajaks ja maksjaks pandud müüja. Raske oleks ette kujutada olukorda, kus ostja peaks kaupluses pärast ostude sooritamist läbima veel teise kassa, kus ta tasuks ostudelt käibemaksu. Ostja maksab müüja müügihinnas sisalduvat käibemaksu ning müüjal on õigus ja kohustus nõuda ostjalt sellise hinna tasumist, mida on suurendatud käibemaksu võrra. Riigi ees vastutab maksu tasumise eest müüja. Kauba või teenuse turuhinnaks loetakse hind, mis sisaldab käibemaksu. Lepingute tõlgendamisel eeldatakse, et kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis sisaldab lepingus määratud hind käibemaksu.

Tarbimine maksustatakse käibe maksustamise kaudu. Selleks, et vabastada ettevõtjad käibemaksukohustusest, on käibemaks üles ehitatud lisandväärtuse (inglise keeles Value Added Tax – VAT) maksu põhimõttele. Lisandväärtuse maks kehtib alates 1968. aastast kõikides Euroopa Ühenduse liikmesriikides. Üleminek lisandväärtuse maksule oli tingitud sellest, et varem kasutusel olnud eri tüüpi müügimaksud takistasid kaupade vaba liikumist, sest maksukoormus ja kauba hind sõltusid käivete arvust ja müüjate staatusest. Lisandunud väärtuse maksu põhimõttel toimiv käibemaks on tarbija suhtes neutraalne. Lisandunud väärtuse maks toimib mitmefaasilisena, maksusumma jaotub paljude ettevõtjate vahel. Kaup või teenus läbib enne tarbijani jõudmist pika müügiahela. Iga müügiahela lüli maksab käibemaksu tema poolt lisatud väärtuselt, mis kokku annabki kogu toote müügihinnale vastava käibemaksusumma.

1. Lugege tekst hoolikalt läbi ja vastakse järgmistele küsimustele.

2. Nimetage käibemaksu tunnused?

3. Mis vahet on müügimaksul ja käibemaksul?

4. Mis vahet on käibemaksul ja lisandunud väärtuse maksul?

5. Mida tähendab sihtkohamaa printsiip?