Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku (Leimann jt 2003):

Disaini koolkond (The Design School)

Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess.
Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel.

Planeerimise koolkond (The Planning School)

Planeerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui formaalset, planeeritud protsessi. Keskne sõnum on selles, et starteegia tuleb formuleerida formaalse protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid.

Positsioneerimise koolkond (The Positioning School)

Positsioneerimise koolkond näeb strateegia kujundamist kui analüütilist protsessi. Koolkond tugineb kahele eespool nimetatud koolkonnale, nähes samuti strateegia väljatöötamises teadlikku, läbimõeldud protsessi. Kuid rõhuasetus tehakse mitte niivõrd strateegiate formuleerimisele, vaid strateegiatele endile, nende sisule ja sobivusele erinevates olukordades.

Ettevõtluse koolkond (The Entrepreneurial School)

Ettevõtluse koolkond näeb strateegias kujundamist kui visionaarset protsessi. Tegemist on kirjeldava koolkonnaga, mis püüab mõista strateegia kujunemise käiku nii, nagu see organisatsioonides tegelikult toimub. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud.

Kognitiivne (tunnetuslik) koolkond (The Cognitive School)

Kognitiivne koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset, tunnetuslikku protsessi ja koolkond uurib strateegi mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgelt eristuv.

Õppimise koolkond (The Learining School)

Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui inimesed, tegutsedes individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni kui ka oma organisatsiooni võimet sellega toime tulla.

Võimu koolkond (The Power School)

Võimu koolkond näeb strateegia kujundamist kui läbirääkimiste protsessi. Võimu on kirjeldatud kui mõjuvõimu rakendamist ja võimusuhteid saab leida nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. Esimesel juhul käsitletakse suhteid indiviidide ja gruppide vahel organisatsiooni sees. Teisel juhul on vaatluse all organisatsiooni ja tema keskkonna vastastikune sõltuvus.

Kultuuri koolkond (The Cultural School)

Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi. Kultuur määrab ära selle, mis organisatsioonis on unikaalne ja kuidas seal asju aetakse.

Keskkonna koolkond (The Environmental School)

Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Keskkond väljaspool organisatsiooni ei ole mitte ainult strateegia kujunemist mõjutavaks passiivseks teguriks, vaid pigem aktiivseks osalejaks selles protsessis.

Konfiguratsiooni koolkond (The Configuration School)

Konfiguratsiooni koolkond näeb strateegia kujundamist kui transformatsiooniprotsessi. Ühelt poolt kirjeldatakse eri seisundeid - organisatsiooni ja teda ümbritsevat keskkonda - kui konfiguratsioone. Teiselt poolt on vaatluse all strateegia loomise protsess: kui transformatsioon ühest seisundist teise. Konfiguratsiooni koolkond uurib põhjalikult seda, kuidas efektiivselt juhtida starteegilisi muudatusi.

Kokkuvõtteks

Vaadeldud koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget või parimat. Kõigi nende esindajad on andnud oma panuse strateegilise juhtimise arengusse. Varasemate koolkondade käsitlused ei ole läinud ajaloo prügikasti, vaid strateegilise juhtimise tänane seis sünteesib erinevaid lähenemisi.