Strateegilise juhtimise protsess koosneb viiest omavahel seotud osast (Leimann jt):
1) tuleb määratleda, millises valdkonnas ollakse tegevad ja luua visioon sellest, kuhu tahetakse jõuda, kusjuures fikseeritakse organisatsiooni missioon ning tema pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid;
2) strateegiline visioon ja missioon arendatakse edasi mõõdetavateks eesmärkideks ja oodatavateks tulemusteks;
3) kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks;
4) valitud strateegia viiakse ellu;
5) hinnatakse organisatsiooni tegevust ja saavutatud tulemusi, võetakse arvesse uued arengusuunad, vajaduse korral korrigeeritakse pikaajalisi tegevussuundi, eesmärke. Strateegiat või selle rakendamise meetodeid, võttes arvesse omandatud kogemusi, muutuvaid tingimusi ning uusi ideid ja võimalusi.

Strateegilise visiooni ja missiooni välja töötamine

Organisatsioonijuhid peavad teadma, kuhu nad tahavad oma organisatsiooniga välja jõuda, millist organisatsiooni nad tahavad luua ja millist positsiooni turul saavutada ehk suutma sõnastada organisatsiooni strateegilise visiooni.

Visioon annab organisatsioonile üldise arengusuuna ja aitab luua tugevat identiteeditunnet. Tegemist on kõige üldisema eesmärgiga.

Missiooni sõnastus määratleb organisatsiooni tegevuse olemuse ja ütleb, mida organisastioon pakub oma kliendile.

Visiooni ja missiooni väljatöötamine ja töötajateni viimine annab neile selged sihid ning tulevikusuunad.

Eesmärkide seadmine

Missiooni ja visiooni arendatakse edasi täpsemateks eesmärkideks, mille abil saab mõõta ja hinnata organisatsiooni arengut.

Ideaaaljuhul püstitatakse nii lühi-, keskmise pikkusega kui ka pikaajalisi eesmärke.

Eesmärke peaksid püstitama kõigi juhtimistasandite juhid. Organisatsiooni iga allüksus vajab konkreetseid, mõõdetavaid sihte, mille saavutamine aitab kaasa organisatsiooni kui terviku eesmärkide savutamisele.
Strateegilised eesmärgid on suunatud organisatsiooni konkurentsivõime tugevdamisele. (Leimann jt)

Strateegia kavandamine

Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegia kavandamine algab organisatsiooni välise ja sisemise keskkonna analüüsist.
Valminud strateegia peab andma vastused paljudele kuidas-küsimustele, näiteks:
• kuidas organisatsiooni tegevus laieneb;
• kuidas oragnisatsioon rahuldab klientide vajadusi;
• kuidas arendatakse välja vajalikud kompetentsid;
• kuidas saavutatakse strateegilised eesmärgid;

Vastused sõltuvad organisatsiooni olukorrast ja tema tegevuse eesmärkidest. (Leimann jt)

Strateegiline plaan

Strateegilise visiooni ja missiooni määratlemine, eesmärkide seadmine ja strateegia valik on tähtsamaid organisatsiooni arengusuundi fikseerivad sammud, mis koos moodustavadki strateegilise plaani. Strateegiliste plaanide ülevaatamine toimub tavaliselt kord aastas.

Strateegia elluviimine

Strateegia elluviimine on tegevusele orienteeritud (erinevalt eesmärkidest, mis on tulemusele orienteeritud). Selleks otstarbeks koostatakse kindel tegevuskava, mis peab näitama kes, millal ja mida peab tegema.
Strateegia elluviimise osadeks on:
1) lühemate perioodide (nt aasta) eesmärkide ja tegevuskava väljatöötamine;
2) eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine strateegiliseks eduks oluliste sammude astumiseks;
3) strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine;
4) töötajate valik ja arendamine;
5) motiveermise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega;
6) strateegia edukat rakendamist soodustava organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine;
7) strateegiat toetavate tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine;
8) eestvedamise rakendamine strateegia elluviimiseks. (Leimann jt)

Tulemuste hindamine, uute arengusuundade arvessevõtmine, korrektiivide tegemine

Tegevuste hindamine ja vajalike korrektiivide tegemine on nii strateegilise juhtimistsükli alguseks kui ka lõpuks. Strateegiline juhtimine on protsess, piirid nimetatud viie osa vahel on kontseptuaalsed, metoodilise tähtsusega, mitte reaalsed. Neid tuleb vaadelda mitte eraldiseisvatena, vaid integreeritult.