Militaarse strateegilise mõtlemise juured pärinevad varajasest ajaloost. Strateegia mõiste on pärit Vana-Kreekast ja esialgu leidis ta kasutamist peamiselt sõjapidamiskunsti tähenduses. Strateegideks nimetati Kreeka väepealikuid. Majandusse tõid strateegia mõiste tuntud matemaatikud, mänguteooria rajajad J. von Neumann ja O. Morenstern pärast II maailamsõda (1947). Nende strateegia määratlus oli mõnevõrra kitsam kaasajal juhtimisteaduses kasutatvast: nad defineerisid strateegiat kui tegevusplaani konkreetses situatsioonis, mis sõltub oponendi toimigust. (Leimann jt 2003).