Juudi usundis on olemas ainult üks jumal. Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane. Juudid peavad Jumalat nii pühaks, et tema nime, mida märgitakse tähtedega JHVH, ei öelda ilma suure põhjuseta välja. Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim).(Gabriel,T., Geaves,R. 2008:15)

Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale.(Wilkinson,P. 2009:76)

Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus.

Ortodoksne juutlus

Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi.(Gabriel,T., Geaves,R. 2008:16)

Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see

kaasa ümberasustamise.(Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:36)

Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel.(Mauranen 1990:101)

Reformistlik juutlus

Reformistlik judaism sai alguse Saksamaalt 19 sajandil, ajal kui toimus nn. valgustuse aeg ning ühiskond püüdles võrdsuse ja Euroopa ühiskonna lõimumisele. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:18) Teaduslikult mõtlevad inimesed hakkasid õpetama, et ei ole enam mõeldav tunnustada Toorat kui tõsiasjadel põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek.

Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. (Partridge,C.2006:274) Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele.

Järgmises filmilõigus näete Jeruusalemmas asuvat sünagoogi.