Ametnikud ja avalik võim
Ametniku mõiste: Ametnik on teenistuses ametiasutuses, mille loend on toodud ATS § 6 lõigetes 2 ja 3 ning ta on võetud selles ametiasutuses teenistusse ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.
Ametniku mõiste avatakse avaliku teenistuse seaduses tema:
a) töötamise (teenistuses olemise) koha - selleks on ametiasutus ja
b) ametialase tegevuse iseloomu järgi - ametniku teenistussuhtele on iseloomulik avaliku võimu teostamine.
Avalik võim ATS tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:
1) ametiasutuse juhtimine;
2) riikliku[1] ja haldusjärelevalve[2] teostamine, samuti siseauditi[3] läbiviimine;
3) riigi julgeoleku[4] ja põhiseadusliku korra tagamine;
4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
5) süütegude menetlemine;
6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes[5] oleva isiku pädevusse (ATS § 7 lg 3),
[1] riiklik järelevalve - korrakaitseasutusena tegutseva haldusorgani poolt korrakaitsealane tegevus (isikute tegevuse seaduslikkuse kontroll avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamisel, ohu tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel riikliku sunni kohaldamise õigusega (vt korrakaitseseadus)
[2] haldusjärelevalve - haldusesisese (internse) järelevalve liik, mille korral kontrollib üks haldusekandja teise haldusekandja poolt haldusülesande täitmist, samuti sama haldusekandja organite vahel väljaspool alluvusvahekorda toimuv seaduslikkuse ja otstarbekusekontroll (vt ATS eelnõu seletuskiri)
[3] Siseaudit, sisekontroll - sisekontrolli süsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest
3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise. (VVS § 921)
[4] riigi julgeolek – riigi põhiseaduslik kord, riigi terviklikkus, valitsemisviis – nende hüvede kaitstus sisemiste ja välimiste faktorite eest. Aga ka sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatusikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses - sellise ohu ennetamine ja tõrjumine.
[5] eraõiguslik valdkond –õigusvaldkond, mis reguleerib isiku erahuvidest lähtuvaid suhteid, kus õigussuhte subjektid on koordinatsioonisuhetes ehk võrdse positsiooniga
avalik-õiguslik valdkond –õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, kus õigussuhte subjektid (näiteks riik ja üksikisik) on alluvussuhtes (avaliku võimu esindajal on siin seadusest tulenev avaliku võimu pädevus ning avalik-õiguslikus õigussuhtes subjektid valdavalt kokku ei lepi, vaid isik peab alluma näiteks võimuesindaja seadusest tulenevale korraldusele)
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License