Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.

Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.

Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu.

 

Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).

 

Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

 

Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel:

1)      institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde).

2)      funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab oma kandja pädevust.

 

Et mõista organi õiguslikku seisundit, tema funktsioneerimise võimalust, tuleb organist eraldada organi käsutaja.

Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks.

 

Näiteks: vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust.

                                                                                               

Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on:

1. ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja/või täitma avaliku halduse ülesannet  ning omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne.);
2. ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev;
3. tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis;
4. tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid)

 Näiteks:  Siseministeerium on vastavalt VVS-le valitsusasutus. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad (vt ülal p 1: omab vahendeid) asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (vt ülal p 1: avaliku võimu volitus). Siseministeeriumil on oma põhimäärus (selles sätestatakse muuhulgas asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded, asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused, asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded), eelarve ja väikese riigivapiga pitsat (vt ülal p 2: organisatsiooniliselt iseseisev). Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ, teisalt on tema kõrgemalseisvaks organiks Vabariigi Valitsus (vt ülal p 3: koht haldusorganite süsteemis). Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus).

 

Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “Haldusorgan

(1)    Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.

(2)    Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.”

 

 Siit järeldub, et:

1)      Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus

2)      Haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine

3)      Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut

 

Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid:

Halduse ülesanded jagunevad oma sisu järgi (olenemata, kas neid ülesandeid täidab riik, KOV või mõni muu haldusekandja): 

• korrakaitselised
• toetavad (nt sotsiaaltoetused)
• vahendite kogumine (maksud)
• avaliku teenistusega seotud ülesanded

 

Haldusorgan on halduse kandja üksus, mis täidab halduse kandja nimel omavastutuslikult teatud ülesandeid, on organisatoorselt iseseisev ning organis tegevate isikute vahetusest sõltumatu. Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. 

 

Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus.

 Näiteks:     kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu  ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 52¹). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17).