Haldusmenetluse seaduse järgselt võib ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. 

Näiteks: teatud järelevalveinspektsiooni iga jarelevalveinspektor on haldusorgan HMS § 8 lg.1 mõttes 

Käesolev õpiobjekt lähtub haldusorganite käsitlemisel peamiselt nende  institutsionaalsest tunnusest  - so käsitletakse organeid, mis on asutatud seadusega vm õigusaktiga koguna, asutusena või isikuna tegutseva organina  (vt peatükk Haldusorgani liigid). Ülaltoodud järelevalveinspektori näites on  asutuses teenistuses olev ametnik (järelevalveinspektor) HMS mõttes käsitletav haldusorganina, kuna seadusega on talle vastav pädevus antud – so lähtutakse organi funktsionaalsest tunnusest.  Käesolevas õpiobjektis selline ametnik haldusorganina käsitlust ei leia, vaid tema on siin pelgalt organi käsutaja. Olgu siiski veelkord rõhutatud, et haldusmenetluse läbiviijana on selline ametnik käsitletav ikkagi haldusorganina. Veel enam - haldusmenetluse läbiviijana võib haldusorganina käsitletav olla ka terve haldusekandja. Haldusmenetluse käsiraamatu lk 42 toob vastavaid näiteid, kus haldusorganiks haldusmenetluse läbiviijana on terve vald või linn. Ometi tuleb siin tähele panna seda, et  kuigi seadusega on pädevus antud haldusekandjale tervikuna, siis juriidilise isiku puhul peab tema nimel tegutsema ikkagi üks tema organitest.  (vt  KOKS § 22 lg 2: "Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.") Samuti langeb haldusekandja kokku haldusorgani staatusega näiteks sellise eraõigusliku haldusekandja puhul nagu seda on notar, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.

Käesolev õpiobjekt vaatleb haldusorganeid niisiis haldusorganisatsioonilisest aspektist lähtuvalt, nende institutsionaalse tunnuse järgi - haldusorganid kui organisatsiooniliselt iseseisvad haldusekandja osised.