Haldusorganite koostöö on korraldatud väga erinevatel alustel ja viisidel.  

1. Seadus, mis otsesõnu haldusorganite koostööle suunatud, on halduskoostöö seadus. Kuid selles seadusega reguleeritakse vaid kahte võimalikku halduskoostöö liiki:

a) haldusülesannete täitmiseks volitamine, milles omakorda saab eristada erinevaid võimalusi, kuidas ülesannete delegeerimine seadusega või seaduse alusel haldusorganilt haldusorganile või haldusorganilt eraisikule toimub. Eristatakse riigi ülesannete delegeerimist  KOV ülesannete delegeerimisest. Tehakse vahet avaliku võimu pädevusega ülesannete ja ilma avaliku võimu pädevuseta ülesannete täitmiseks volitamisel. Viimasel juhul lubab seadus ülesande delegeerimist ka tsiviilõigusliku lepinguga. Avalikku võimupädevust sisalduvat ülesannet saab delegeerida vaid seadusega või selle alusel haldusaktiga või halduslepinguga.

b) ametiabi - so kui haldusorgan annab õigusakti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks.

 

2. HMS-i regulatsioonist eristuvad haldusorganite koostöö vormidena:

a) eelhaldusakti andmine - kui teisele haldusorganile on antud pädevus teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu

b) kooskõlastamine või arvamuse andmine (ka heakskiit, nõusolek) - kui asja lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust. 

 

3. Erinevad koostöövõimalused on reguleeritud eriseadustega. Allpool on toodud mõningaid näiteid:

a) haldusorgan sooritab toimingu teise haldusorgani poolt antud teabe alusel (vt näiteks päästeseaduse § 5, mille järgi on häirekeskuse ülesandeks hädaabikõne või muul viisil saabunud teate vastuvõtmine ja töötlemine, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabiteenuse osutajale päästetööks, demineerimistööks ja kiirabiteenuse osutamiseks  ning teate edastamine Politsei- ja Piirivalveametile; vt ka  tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 17, mille järgi osutab kiirabibrigaad kiirabi häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel).

b) haldusorganid tegutsevad ühiselt (koostöös) oma pädevuse piires, kusjuures koostöökord on reguleeritud seadusega ja/või selle alusel antud õigusaktidega.

• Näiteks päästeseaduse § 5 järgi  kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö korra.
• Väga põhjalikult reguleerib niisugust koostöövormi kriisi- ja hädaolukorra puhul hädaolukorra seadus.
  
  Huvi korral tutvuda õpiobjektiga: "Kriisireguleerimine koostöös relvajõududega"
  

c) Omaette haldusorganite koostöö valdkond on reguleeritud  kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse sätetega. Nende järgi võib eristada lisaks ülaltoodule järgmisi KOV üksuste ja KOV organite koostöö vorme:

• • KOV üksuste liidud KOLS-i järgi
  • muud KOV üksuste liidud  mittetulundusühingute seaduse järgi või seltsingud VÕS-i järgi.
  • KOV ühisasutused KOKS-i järgi (siin tuleb järgida ka halduskoostöö seaduse nõudeid)
  • volituste andmine teisele vallale või linnale KOKS-i ja üldseadusena halduskoostöö seaduse järgi (vt ülal p 1.a)

 

Laias laastus võib haldusorganite koostööd liigtada ka selle järgi, kas haldusorganite koostöö toimub haldusekandja sees või erinevate haldusekandjate  vahel. Vabariigi Valitsuse seadus on ette näinud olukorra, kus riigi täidesaatva võimu asutused on sattunud õiguslikku vaidlusesse. Kuivõrd tegu pole juriidiliste isikutega, vaid ühe isiku (riik) organitega, sätestabki õigusliku vaidluse lahendamise korra seadus:

• Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras
• Ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendab minister.
• Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus.