Haldusorganite liigid nende vormi järgi on:

• asutusena tegutsevad haldusorganid -asutused
• koguna tegutsevad haldusorganid - kollektiivorganid
• isikuna tegutsevad haldusorganid - personaalorganid

Vt ka HMS § 8 lg 1:    Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.

Asutus, kollektiivorgan ja personaalorgan erinevad üksteisest selle poolest, kuidas need organid on seotud oma käsutajatega. Teisisõnu inimestega, kes oma tegevusega annavad organile teovõime.

Kollektiivorganite (kogude) puhul on organi käsutajaks selle liikmed. Organ teeb otsuseid läbi oma liikmete. Milline on ühel või teisel juhul otsustuskord, on reguleeritud kas organi asutanud seaduses, määruses või täpsemalt selle organi põhimääruses või põhikirjas.  

Näiteks: Vastavalt VVS-le on  Vabariigi Valitsuse liikmed peaminister ja ministrid. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust ning otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. KOV üksuse volikogu käsutajateks on sinna valitud volikogu liikmed. Linna/vallavolikogu töökorraldus on reguleeritud KOKS-i ja selle valla või linna põhimäärusega.

Isikuna tegutseva (personaalorgani) käsutajaks on see inimene, kes on vastavat ametit pidama nimetatud või valitud. Organi käsutajaid võib nimetatda ka organi kandjateks. Personaalorgani puhul kõlab isegi paremini, kui öelda näiteks, et õiguskantsleri ametikandjaks on Indrek Teder. Pohiseaduse kommentaarid nimetavad organi käsutajat ehk organi kandjat ka organitäitjaks (PS Kommentaarid § 4 komm 4.2: "Näiteks on Eesti Vabariigi kui juriidilise isiku riigipea funktsiooni (§ 77) täitev kõrgem riigiorgan Vabariigi President, organitäitja aga füüsiline isik Toomas Hendrik Ilves.")

Asutuse käsutajad on seotud asutusega kas teenistusse võtmise otsusega või töölepinguga. Seega saame öelda, et asutuste käsutajad on selle teenistujad (ametnikud ja töötajad) või töötajad olenevalt sellest, kas tegu on ametiasutusega või hallatava asutusega ja kas ametiasutuses teenistuskohuseid täitev isik on avaliku võimu pädevusega või mitte. Täpsemalt vt vasakul menüüs Ametiasutused ja hallatavad asutused; Ametnikud ja avalik võim. Ametiasutustes on teenistuses ametnikud ja töötajad, ametiasutuste hallatavates asutustes on asutuse käsutajaks reeglina töötajad. Töötamine ametiasutustes hõlmab eelkõige järgmised tegevused: raamatupidamine; personalitöö; asjaajamistöö; hankespetsialistide tegevus; haldustöötajate tegevus; infotehnoloogide tegevus; muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.

Asutus on ka sisemiselt määratletud kindla struktuuri ja hierarhiaga institutsioon. Vastavalt asutuse asutanud seadusele või määrusele või täpsemalt põhimäärusele on asutusel oma juht, osakonnad, talitused, bürood vm struktuuriüksused. Asutuse väikseimad üksused  - teenistujad on teenistusse võetud vastavatesse struktuuriüksustesse, kus nad oma ametijuhendi järgi täidavad osa asutuse pädevusest. Ja nagu öeldud - annavad oma tegevusega asutusele organi käsutajatena sellele organile teovõime.