Kalle-Meelis Tõnismets on sündinud 1975.a oma pere teise lapsena. Kalle-Meelis Tõnismets'a isa oli väga viinalembeline ja vägivaldne ning peksis oma abikaasat laste juuresolekul korduvalt. Samuti oli isa vägivaldne laste suhtes. 1979.a karistati Kalle-Meelis Tõnismets'a isa oma naise peksmise, avaliku varguse ja huligaansuse eest 5-aastase vangistusega kinnises vanglas. Aasta hiljem Kalle-Meelis Tõnismets'a vanemad lahutasid ning ema asus lastega elama Tallinna. Kalle-Meelis Tõnismets'a ema ei saanud pärast laste sünnitamist lastega koju jääda, vaid käis laste kõrvalt tööl, tegi "pikki päevi" ning suhtles lastega vähe. Peamiselt hoidis lapsi vanaema ning lapsed elasid suu-rema osa ajast maal vanaema juures. Ema käis lapsi nädalavahetuseti vaatamas. Alles siis, kui Kalle-Meelis Tõnismets 4. klassi läks ja vanaema tervis põduraks jäi, jäid lapsed ema juurde koju.

Juba põhikooli lõpus oli Kalle-Meelis Tõnismets agressiivse käitumisega. Keskkoolis muutus Kalle-Meelis Tõnismets viinalembeliseks ja lasi purjuspäi sageli rusikad käiku, nagu tema isagi. 1996.a hakkas Kelle-Meelis Tõnismets kokku elama ja 1998.a abiellus Kariina Suia'ga. Peres tekkisid peagi konfliktid ning 04.detsembril 1999.a peksis Kalle-Meelis Tõnismets oma naist peretüli käigus ja lõi teda noaga 2 korda. Kohtuliku uurimise käigus väitis Kalle-Meelis Tõnismets, et naine oli teda provotseerinud jutuga abielu lahutamisest ning armukese olemasolust ning solvanud teda alandavate väljenditega. Abielu lahutati 2000.a märtsis, viivitamata peale Kariina Suia paranemist. Tallinna Linnakohus karistas mais 2000.a Kalle-Meelis Tõnismets'a 5-aastase vangistusega ning kohaldas seda tingimisi 3-aastase katseajaga. 2001.a karistas Tallinna Linnakohus Kalle-Meelis Tõnismets'a varguste eest 3-aastase vangistusega, samuti pööras täitmisele varasema karistuse ja liitis karistused. Vanglas käitus Kalle-Meelis Tõnismets eeskujulikult ning tal oli ainult distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetavaga rüselemise eest.

2004.a märtsis vabanes Kalle-Meelis Tõnismets ennetähtaegselt vanglast. Kalle-Meelis Tõnismets'a ema Linda lootis poja vabanedes, et too leiab töö ning hakkab lõpuks elama nagu korralik inimene, ning võttis poja enda juurde Tallinna korterisse elama ja aitas teda töö leidmisel ühes prügifirmas. Kalle-Meelis Tõnismets suurt tööst ei hoolinud ning jätkas purjutamist. 17.juunil 2005.a ilmus Kalle-Meelis Tõnismets koju raskes joobes, olles nädal aega töölt puudunud. Selle tõttu tekkis ema ja poja vahel konflikt. Poeg peksis ema, lubas ta naelaga seina külge lüüa ja virutas talle jalaga. Ema ei saanud muud, kui kutsus politsei. Politsei saabudes tõmbus Kalle-Meelis Tõnismets tagasi. Politsei toimetas Kalle-Meelis Tõnismets'a kainenemisele ja andis Linda Tõnismets'ale psühholooglist abi. Linda Tõnismets kriminaalasja algatamiseks avaldust ei teinud, aga palus, et politsei tema poja ära viiks. Paar päeva hiljem helistas Kalle-Meelis Tõnismets oma emale ja ähvardas, et "kui sa avalduse kirjutad, siis hoolitsen ma selle eest, et sind mättasse löödaks".

Pärast vahejuhtumit emaga vahetas Kalle-Meelis Tõnismets töökohta ning töötas juunist-augustini ehitusfirmas Ehitusvennad AS, ööbides juhuslike tuttavate juures. 03.augustil 2005.a esitas Kalle-Meelis Tõnismets tööandjale taotluse ühekordse toetuse maksmiseks 1,5 kuupalga ulatuses summas 5300,00 krooni seoses ema surmaga. Kalle-Meelis Tõnismets'a selgituste kohaselt suri tema ema ootamatult ning ta peab minema ema Ida-Virumaal asuvas talus olevaid loomi talitama, kes muidu hoolitsuseta hukka saavad. Ehitusvennad AS otsustas maksta Kalle-Meelis Tõnismetsa taotluse alusel ühekordset preemiat ema matuste korraldamiseks, lõpetas kokkuleppel Kalle-Meelis Tõnismets'aga sõlmitud töölepingu samast päevast ning avaldas mõne päeva pärast "Virumaa Teatajas" kaastundeavalduse. Viimast luges kohkumusega üks Linda Tõnismets'a lapsepõlvesõber, kes selle alusel Kalle-Meelis Tõnismets'a õega ühendust võttis. 2006.a esitas Linda Tõnismets avalduse politseisse kriminaalasja algatamiseks nii kuulutuse avaldamise kui ka varasema peksmise eest. 14.jaanuaril karistas Tallinna Linnakohus Kalle-Meelis Tõnismetsa KarS § 209 lõike 2 punkti 1 ja § 121 alusel 3-aastase vangistusega (teise astme kuritegu). Eeluurimise ajal alates 09.augustist 2006.a viibis Kalle-Meelis Tõnismets vahi all ning karistusotsuse jõustumisel viidi üle karistust kandma Mummu Vanglasse.

04.märtsil 2007.a kordab Kalle-Meelis Tõnismets nalja ema kulul, helistades oma lapsepõlvetuttavale ning paludes ema surma puhul õele ja perele kaastundeavaldus avaldada. Mõned päevad hiljem avaldatakse kaastundeavaldus ajalehes "Postimees". Linda Tõnismets saab kaastundeavaldust lugedes tõelise šoki ning pöördub politseisse õigusrikkuja kindlakstegemiseks. Politsei keeldub asja menetlemast, kuna ei näe avaldatud kaastundeavalduses ähvarduse tunnuseid. Linda Tõnismets pöördub Mummu vangla direktori poole taotlusega keelata Kalle-Meelis Tõnismets'al telefoni kasutamine vanglaväliseks suhtlemiseks. Mummu vangla direktor keeldub taotlust rahuldamast väites, et vanglal puudub õiguslik alus piirata kinnipeetaval antud juhtumil telefoni kasutamist.

ÜLESANNE: Kas Murru vangla direktor saab vastavalt VangS § 28 keelata Kalle-Meelis Tõnismets'al telefoni kasutamist.