Põhimõisted (alus, ajend jt)

  • kõne on kitsasribaline reaalajas toimiv kommuteeritav ühendus kahe lõpp-punkti vahel hääle, telefaksi või andmete edastamiseks (elektroonilise side seadus (ESS) § 2 p 17);
  • sõnum on edastaja ja vastuvõtja vaheline sidevõrgu kaudu liikuv signaalide kogum (ESS § 2 p 53);
  • mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel (ESS § 2 p 31).
  • mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta sidevõrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele (ESS § 2 p 32).
  • telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määratud asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil (ESS § 2 p 58);
  • telefonivõrk on sidevõrk, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks ja mis võimaldab kõnede tegemist sidevõrgu lõpp-punktide vahel (ESS § 2 p 59)
  • jälgimisseade on jälitus- või julgeolekuasutuse poolt kasutatav tehniliste vahendite süsteem sõnumi saladuse õiguse piiramiseks (ESS § 2 p 10)
  • menetleja on kriminaalmenetluses kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1);
  • kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule (KrMS § 33 lg 1);
  • süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti KrMS § 226 kohaselt või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.
  • jälitustegevus. JTS § 2 kohaselt on jälitustegevus JTS ja KrMS sätestatud alustel ja korras jälitustoimingute teostamine.
  • jälitustoimingud. JTS § 12 lg 1 p 1—5 kohaselt on jälitustoiminguteks: 1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras kaasatud isikute poolt; 2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud; 3) varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine; 4) isikusamasuse varjatud tuvastamine; 5) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine. JTS § 12 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt on Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks JTS § 12 lg –s 1 sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid: 1) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust; 2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist. KrMS § 110 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.
« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 2.5 License

S.Põllumäe ja R.Sults 1.01.2008