LAHENDUS: Sellises olukorras ei ole ilmselt ühte ainuõiget käitumismudelit ning lahendus seisneb suuresti vangistus- ja järelevalveosakondade koostöös. Sellise kirja puhul on kahtlus, et vanglasse soovitakse toimetada sisse keelatud esemeid või aineid (nt kõnekaart, mobiiltelefoni SIM kaart, narkootikumid vms), kuid ei ole välistatud ka see, et kiri kujutab endast ohtu kinnipeetava elule ja tervisele. Seetõttu on ilmselt taktikaliselt õigustatud kinnipeetava tausta, kontaktide ja varasema käitumise hindamine, enne kui pöörduda kinnipeetava enda poole seletuse küsimiseks.
VSKE § 50 lg 2 kohaselt antakse õiguskantslerilt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Kaasuse asjaoludest nähtub, et inspektor-kontaktisik Riina Männistu on kogunud piisavalt tõendeid selle kohta, et 12.12.2007 kinnipeetav Jaanus Merimäe'le saabunud kiri ei ole saabunud õiguskantslerilt. Seega ei ole VSKE § 50 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ja vanglal puudub kohustus edastada kirja kinnipeetavale suletult viivitamata.
Sõltuvalt kinnipeetava varasemast käitumisest, vanglavälistest suhetest jt asjaoludest võib selline kiri anda piisavalt kahtlust, et on soovitud panna toime mõni kuritegu. Selliseks kuriteoks võib olla KarS § 325 sätestatud kinnipeetavale keelatud eseme või aine üleandmine, aga kui kinnipeetaval on väljaspool vanglat vaenlasi, kes võivad üritada teda tappa, siis on selline kiri piisav, et kahtlustada kinnipeetava tapmise katset. Sellisel juhul tuleb algatada kriminaalmenetlus ja kiri muutub tõendiks kriminaalmenetluses. Kui puudub alus kahtlustada kuriteo toimepanemist, nt lähedane püüab edastadada isiklikku sõnumit nii, et vangla ei saaks teadlikuks sellest, kes kirja saatis, tuleb kiri edastada kinnipeetavale üldises korras. Sellisel juhul kirjavahetuse kättetoimetamise eest vastutav isik avab kirja kinnipeetava juuresolekul ja vajadusel võtab sealt ära asjad, mis ei ole kiri.
IKS § 10 lg 2 kohaselt võib haldusorgan töödelda isikuandmeid temale õigusaktidega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks, järgides sealjuures IKS § 6 p 1 tulenevat andmete seaduslikkuse ja ausa töötlemise põhimõtet. VangS § 51 lg 1 p 8 kohaselt peab vangla andmekogu, millesse muu hulgas kantakse andmed kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete ja kontaktide kohta vangla julgeoleku tagamiseks. Seega on vanglal õiguslik alus selgitada välja kirja tegelik saatja ning selleks kinnipeetavat küsitleda, tutvuda kirjaga vastavas osas või muul viisil. Kirja saatja kindlakstegemine ei või tuua kaasa sõnumisaladuse rikkumist, st vangla ei või tutvuda sellega, mida on kirjutatud; nt kui kinnipeetav võtab kirja ümbrikust välja ja katab selle teksti osa, nii et ainult allkiri on nähtav, ei saa vanglaametnik nõuda ülejäänud kirja teksti näitamist.
4. Kaasus