VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud kirjad, välja arvatud kirjad kaitsjalt, prokurörilt, kohtult, õiguskantslerilt, Justiitsministeeriumist, muust riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest või kinnipeetava oma riigi konsulaartöötajalt, vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

VSKE § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri edastatakse allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme tööpäeva jooksul. Õiguskantslerilt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus (VSKE § 50 lg 2). VangS § 29 lg 1 ja VSKE § 50 lg 3 kohaselt võetakse kinnipeetavale saabunud kirja kontrollimisel kirjast vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole VSKE § 461 kohaselt käsitatavad kirjana ning äravõetud esemete suhtes kohaldatakse VSKE § 70, § 72 ja § 73 sätteid.

VSKE § 461 kohaselt käsitletakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Selline definitsioon tekitab probleeme ja sellest definitsioonist ei ole võimalik lähtuda. Nii VangS § 28-29 kui ka VSKE § 461-52 reguleerivad lisaks erasõnumitele ka kinnipeetava ametlikku kirjavahetust. Seetõttu ei haaku definitsioon ülejäänud regulatsiooniga. Paljud riigi- ja omavalitsusasutused toimetavad oma posti ise kohale; nt ei vastaks sellele kirja definitsioonile Justiitsministeeriumi poolt kohaletoimetatud sõnum kinnipeetavale või kohtukäskjala poolt isiklikult kohale toodud kohtudokumendid). Praktikas käsitletakse neid siiski kirjadena ning selline tõlgendus on tõenäoliselt paremas kooskõlas VangS § 28-29 mõttega, kui VSKE § 461 kitsas grammatiline tõlgendus. Seetõttu tuleb kirjadena käsitleda ka sõnumeid ja dokumente, mis ei ole erasõnumid ning saadetisi, mis ei ole toimetatud vanglasse posti teel. Samuti tuleb arvestada, et justiitsministril pole volitusi oma määrusega piirata või takistada teiste riigiasutuste tööd ning määrust tuleb tõlgendada viisil, et see ei takista kohtul, politseil, õiguskantsleril vm riigiasutusel edastamast kinnipeetavale kirja teel asju, dokumente või nende kogumeid vms mis on vajalikud nende asutuste tööülesannete täitmiseks.

Näide: Mummu vanglas viibiv kinnipeetav kirjutab18.10.2007 vangla direktorile selgitustaotluse, milles palub selgitust selle kohta, miks ei ole tal võimalik Tartu Vangla direktori 12.08.2005 käskkirja nr 56 „Mummu vangla kodukord" p 12 ap 5 kohaselt vangla territooriumil liikuda ilma nimesildita. 20.10.2007 paigutatakse kinnipeetav teise vanglasse. Mummu vangla kontaktisik Ilme Kiisk vastab kinnipeetava selgitustaotlusele ja tahab edastada seda posti teel teise vanglasse. Mummu vangla peainspektor Priit Koop juhib aga kontaktisiku tähelepanu sellele, et kinnipeetavatel on õigus VSKE § 461 kohaselt vastu võtta üksnes erasõnumeid, kuid vanglatöötajal on õigus kinnipeetavaga suhelda vaid töösuhetest tulenevate tööülesannete täitmiseks (VSKE § 10 lg 5). Selgitustaotlusele vastamine on küll ametniku tööülesannete täitmine, kuid selgitustaotlus ei ole käsitletav erasõnumina. Seega jõuavad ametnikud seisukohale, et kinnipeetava selgitustaotlusele ei saa posti teel vastata, ning vastus viiakse kohale järgmise Mummu vanglasse suunduva saatemeeskonna poolt.